Saatus: Võimed muutsid armastuse võimatuks ja tekitasid vastutusvõimetuse

28.07.2019 12:00
Elizabeth Kroon
Kommentaarid
2
Foto:

Kuigi öeldakse, et ­inimesed ei muutu ­üleöö, siis on see siiski võimalik. Maria lugu on selle kohta ehe näide.

Maria kohtus oma mehe Jevgeniga keskkoolis õppimise ajal. Kohtuti juhuslikult Maria venna kaudu, nimelt mindi koos randa ja venna sõber Jevgeni ei pidanud paljuks randa tulla ja mõni sõna juttu ajada. Mariale jäi aga sõber kohe silma, sest see tundus olevat eriti arukas ja intelligentne. Esialgu siiski tihedamat vestlust ei tekkinud, kuid mõne aja möödudes satuti taas ühte seltskonda ja vestlus arenes nõnda, et lepiti kokku esimene kohtamine.

Armastus esimesest ­silmapilgust
Maria oli üllatunud, et kahekesi olles oli Jevgeni tagasihoidlikum ja vaiksem, kuid õhus oli särinat ja otsustati taas kohtuda. „Nii juhtuski, et olime ühe nädala jooksul juba mitu korda kokku saanud ja koos aja veetmine oli kujunenud nii harjumuspäraseks kui ka tekitanud sisemise vajaduse üksteise järele,“ seletab Maria. „Ma nautisin seda väga. Olin alati end endavanuste seltskondades justkui vanana tundnud, sest mulle ei meeldinud kaasa teha neid rumalusi, mis olid minuvanustele kombeks ning ka teemad, mis olid aktuaalsed, ei kõnetanud mind tihtipeale. Kuid Jevgeniga tundsin end hästi – ei olnud ülearust loba ja ei pidanud ka enda ebakindluse varjamiseks end kuidagi tõestama.“ Maria sai üsna pea Jevgeni kohta teada, et ta õpib majandust ja veendus, et tegemist on väga praktilise inimesega, kes ei aja pikka juttu ja tegutseb väga läbimõeldult.
„Eks vahepeal oli ka võiks öelda veidraid või minu jaoks mitteharjumuspäraseid hetki,“ nendib Maria. „Näiteks kui kohvikus käisime, siis võtsin mina endale kohe joogi, kuid Jevgeni ei tellinud endale midagi. Arvasin, et ju see on tema praktilise mõtlemise puhul ju ka normaalne, sest klaasi mahla eest mahlapaki hinna maksmine ei ole ju mõistlik. Eks minagi kohandasin aja möödudes enda kombeid ja mingil hetkel tundus, et valisime mõlemad kohtumiseks paigad, kus ei pidanud eriliselt raha välja käima ja mis olid pigem vaimsed kui materiaalsed.“
Nii möödusid mitmed kuud ja peagi sai Maria keskkooliõpingud lõpetatud ja kaugel ei olnud ka Jevgeni diplom ja erialane töö.

Järgmine loogiline samm
„Ma ei tea, millest minu selline arusaam tekkinud olid, kuid kui olime Jevgeniga justkui ametlikus suhtes, siis arvasin, et oleks mõistlik kokku kolida. Ega me ei olnud abiellunud või midagi, aga minu jaoks oli „käimine“ suur asi ja nagu hiljem selgus, siis ka Jevgenile. Ta oli minuga väga hooliv, kuid seadis ka üsna selged piirid, et ei tekiks tülisid ja arusaamatusi. See oli minu jaoks tol hetkel pisut raske, sest ma ei olnud harjunud õppima ja töötama samaaegselt, kuid nüüdseks olen tema piiridest tagantjärele aru saanud, kuid see ei muuda seda, et tol hetkel oli see taaskord minu jaoks üks nendest asjadest, mida pidasin pigem veidraks. Siiski adusin, et Jevgeni on minuga koos mõttega „õnnelikult elu lõpuni“,“ jutustab naine.
„Ühel päeval jõudiski kätte see hetk, mil otsustasime ühiselt, et ei taha mööda linna edasi-tagasi pendeldada ja õhtuste kojusõitude asemel oleks mõistlikum, kui koliksin Jevgeni juurde ja saaksime sõidutundide asemel midagi targemat teha. Minu jaoks oli aga selline kooselu uudne, püüdsin olla seetõttu hea koduperenaine, kuid eks siin ja seal tuli ette ka libastumisi, kuid neist ei tekkinud kunagi tüli ning pigem ununesid need möödalaskmised omasoodu.“
Siiski kujunes Maria ja Jevgeni suhtes välja mudel, kus naine hoiab kodu korras ja käib tööl ning mees käib lihtsalt tööl. Toona see aga Mariat ei häirinud, sest kulud ei olnud suured, panustati ühtviisi ning kui ollakse armunud, siis teed ju teise heaks kõike ilma midagi vastu ootamata.



Üksteisest kaugenemine
„Mõne aasta möödudes võis näha, et me tunneme üksteist piisavalt hästi, et ei peaks pidevalt üksteiselt kõike üle küsima ja mitmed otsused võtsime vastu üksteiselt üle küsimata, sest olime kindlad, et teine pool tahab seda sama. Kuid minus oli siiski hakanud tekkima tunne, et oleme üksteisest kaugenenud,“ räägib Maria. „Ja see tunne süvenes. Ma üritasin siiski end maa peale tuua ja oma emotsioone vaos hoida. Naised ja mehed on ju erinevad ja naiste ootused läheduse suhtes ongi suuremad. Kuid mõnel hetkel avastasin, et olen kurb ja tusane isegi selle peale, kui Jevgeni raamatuid luges ja seda tegi ta palju.“
Maria suutis end vaos hoida ja probleeme ei tekkinud kuni ajani, mil ühised väljaskäimised minimaalseks kui mitte täiesti olematuks olid muutunud. Marial oli aga okas hinges, sest Jevgeni käis üksinda väljas (või sõpradega). Käimiste sisu ja kohtade kohta Maria ei pärinud, sest see oleks tema meelest tol hetkel usaldamatust tähendanud ja iga naine peaks teadma, et mehe sõbrad on mehele pühad.
„Aga ühel õhtul sain ma aru, et ta ei käinud sõpradega väljas, vaid mingi naisega. Eks ma olin ikka väga pettunud ja ei osanud olukorraga toime tulla. Olin sisimas mitu päeva solvunud, aga arupärimisele järgnes see, mida olin oodanud, halvakspanu, et minus puudub usaldus. Sain süüdistuste osaliseks, et rikun meie suhet ja ei lase Jevgenil areneda. Olin seepeale lausa vihane, sest kuidas olin ma tema arengut takistanud, ma ei mõistnud,“ seletab Maria etteheitval toonil edasi. „Aga aeg tegi mulle karmil viisil selgeks, mil viisil ma nii-öelda oma mehe arengut olin takistanud ja miks oli ebaõiglane olla armukade.“

Müstiline naine
„Ei läinud palju aega mööda, kui kodus oli pidevalt pinge õhus. Olin kindel, et mu mehel on armuke ja ta on väga osav selle varjamises, kuid ei suutnud seda mitte mingil viisil tõestada. Lisaks jäid Jevgeni õhtused väljaskäigud harvemaks, kuid töölt hakkas ta koju jõudma hiljem, siiski mitte palju, vaid pool tundi või tund aega hiljem, piisavalt, et toit oli maha jahtunud ja pahameel minus kasvas.
Sel hetkel ei teadnud ma veel, et tegelikult ei ole ta tööl kellaajast kellaajani ja töökoormuski pole nii suur, kui mulle on tundunud,“ selgitas Maria. „Tülid sagenesid, kuid ühtegi konkreetset põhjust mehe käitumisele ma ei leidnud ja nii aeg möödus – minu hinge täitis üha suurem kurbus ja mõistmatus, kuni ühel päeval teatas mu mees mulle, et ma olen vastik ja kitsarinnaline inimene ning et minuga ei saa millestki rääkida ega midagi jagada. Minu jaoks oli see absurdne.
Veelgi idiootsem oli väide, et ta peabki selle naisega jalutamas käima, sest see tundmatu naine aitab tal liikuda selles suunas, kuhu ta soovib ja temaga on vahetu ja arendav suhelda. Pidasin Jevgenit rumalaks ja ei üritanudki teda mõista, aga siis …“ Maria lõpetas jutu.
Jevgeni ja Maria ühisel külaskäigul Maria vanemate juurde kuulis naine oma meest isaga vestlemas. „Ta ütles mu isale, et istus tööl koosolekul ja nägi inimeste astraalkehasid ning tajub üha selgemini inimeste energiaväljasid. Arvasin, et mu mees hakkab hulluks minema. Kuidas saab selline majandusliku ja ratsionaalse mõtlemisega inimene sellist juttu suust välja ajada…“

Tõde tuleb alati ­päevavalgele
Mõne aja möödudes sai Mariale selgeks, et ta ei tunne enam meest, kellega ta aastaid koos oli olnud. Mees veetis taas üha rohkem aega õhtuti müstilise naisega jalutuskäike tehes ja selgus, et naine on tunnustatud selgeltnägija ja maag, kes aitab Jevgenil end leida.
„Aga ma ei teadnud selle naise nime ja kõik, mis mees naisest rääkis, tundus fantaasiamaailma kuuluvat, kuid ma andsin endast 100%, et enda meest aktsepteerida ja lasta tal liikuda selles suunas nagu ta õigeks peab, kuid …“ Maria kodune elu oli endiselt pingeline ja mehe aktsepteerimisest kujunes välja mehe teenimine, sest ühel päeval teatas mees, et ta ei soovi enam palgatööd teha ja annab esimesel võimalusel sisse lahkumisavalduse.
Maria oli šokis, aga ega ei jäänud muud üle, kui mehe otsusega leppida ja loota, et see võtab mõistuse pähe, kuid ei, seda ei juhtunud. „Mu mees hakkaski selgeltnägijaks või kelleks iganes – seda on mul siiani keeruline seletada, kuid ühte võin ma öelda, meie ühisellu ta rahaliselt peaaegu enam ei panusta. Samas suurenevad soovid iga päevaga ja minul on õlul koorem, mida ma ilmselt pikalt enam kanda ei jaksa, kuid püüan, sest armastan inimest, kes leiab tänaseks, et armastust pole olemas ja kõigel on sügavam eesmärk, mida mina pole võimeline mõistma.“

Maria loo pani kirja
Elizabeth Kroon

Vaadatud 866 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Meh

Õudne, selline jäta kohe maha.

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi