Sahin: Isegi surnud mees rakendatakse propagandavankri ette!

29. detsembril suri Edgar Savisaar, kelle ümber pikalt liikunud vastakaid arvamusi avaldati kõigis suurtes Eesti meediaväljaannetes. Tema surm sai aga palju kajastust ka Venemaa ja mõnedes Eesti venekeelsetes kanalites, kus üritati Savisaare ümber luua kindlat postuumselt narratiivi, et teda jäädaks ainult ühel kindlal viisil mälestama.

Teadagi oli endine suur riigimees seotud mitmete korruptsiooniskandaalide ja ebatavaliste väljaütlemistega, aga sellegipoolest oli tal väga suur osa Eesti iseseivsuse saavutamisel ja äsja iseseisvunud riigi käima tõmbamisel. Kui suurem osa meediast rääkis Savisaarest enamjaolt kui komplekssest inimesest nii heade kui halbade külgedega, siis osa venekeelsest meediast jäi teda vaid ülistama ja Savisaare varasemaid väljaütlemisi tänapäeva poliitilise olukorra vastu ära kasutama.
Väljaande Regnum artiklis kirjutatakse, kuidas Savisaar väärtustas konstruktiivset suhet Venemaaga ja oli vastu venelaste diskrimineerimisele, mille tõttu ahistati teda pidevalt nii eesti meedia kui poliitikute poolt. Savisaare tervise halvenemise põhjuseks tuuakse vihjamisi välja, et selle üheks põhjuseks oli Eesti meedia, kes teda pidevalt süüdistas ja laimas.
Artiklis on toodud välja tsitaate Savisaare kõhklustest NATO ja Euroopa Liidu suhtes, kutsudes tema sõnu tahtlikuks natsionalistide närvi ajamiseks. Korruptsiooniskandaalidest mainitakse vaid ära, kui ootamatult mingid süüdistused või tagajärjed ilmnesid ning kuidas teda ei mõistetud kunagi süüdi.
Kõige tormikam on aga kajastus väljaandes Dokole, kus ilmus arvamusartikkel Dmitri Klenski poolt ja lühike mälestus Oudekki Loonelt. Klenski kirjutas väga tulise artikli, kuidas Eesti venekeelne meedia teeb oma kajastusega Savisaare mälestusele häbi, kutsudes neid “solvavaks”. “Šokeerivaks” ja “vulgaarseks”. Eraldi tuuakse välja artikkel venekeelselt Postimehe toimetuselt «Железный Эдгар: национальный герой и ловкий комбинатор незаметно покинул сцену» ja artikkel venekeelselt Delfi toimetuselt «Прощай, многоликий Эдгар!». Samas asjas süüdistab autor ka Eesti poliitikute järelhüüdeid (nt Alar Karise, Kaja Kallase jne), mis ei kajastanud Savisaare teeneid nende suuruse vääriliselt.