Sahin: Koolide liitmise tuhinas läheb haridus meelest

03.10.2021 22:15
Nelli Teataja Illustreeriv foto
Kommentaarid
0
Foto:

Uue aja trendiks on täiskasvanute gümnaasiumide liitmine kutsehariduskeskustega. Esmapilgul tundub isegi loogiline – nn õhtukoolid pole rahvast tulvil ning need õppurid mahuksid ilusasti juba toimivatesse kutsehariduskeskustesse ära.

Liiatigi on kutseõppe arengule Eesti hulk tähelepanu ja raha suunatud ning loodud tõepoolest väga head materiaaltehnilised tingimused.
Esmapilgul kenad plaanid aga ei jõustu päris nii headena. Kutsehariduskeskuseid huvitab jõuliselt pearaha ning tänu sellele on õhtukooli abiturientidel tungiv soovitus – mõnel pool esitatakse seda lausa kooli nõudena – omandada ka kutsehariduskeskuses pakutav eriala. See aga tõmbab fookuse kooli lõpetamise ja eksamite tegemise pingutustelt omajagu kõrvale.
Veel keerulisemaks muutub olukord kaugõppes põhikooliõppurite jaoks. Keerulisemal juhul tekitatakse liitklass, kus leidub nii üheksandikke kui ka aasta-paar nooremaid. Eeldus on, et kui riigieksami saab ühe punktiga ka tehtud, siis tehtagu see vastavalt võimekusele ära ning hakatagu samas kutsehariduskeskuses ametit õppima.
Kui see õpilasele sobib, on kõik nii hästi, nagu napi põhiharidusega olla saab. Kui aga mitte, siis alternatiive ei pakuta.
Mis ministeeriumisse puutub, siis nn väljalangejate puhul näib ametnikke huvitavat eelkõige see, et nad kusagile kuuluks, mitte see, mis neist tegelikult saab. Ka ei tundu keerulisema õppeteega noorte saatus kusagil valimiste teema olevat.



Vaadatud 290 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jäta kommentaar
Korda turvakoodi