Šamaaniks saamise teekond Anu Altmets – leia ennast ja kasuta omale antut

12.02.2020 15:50
Krista Maldur
Kommentaarid
1
Foto:

Mõned aastad tagasi imetlesin Anu Altmetsa otsusekindlust, kui ta astus tööalasest suhtest välja ja valis omale uue raja. Tegimegi juttu – millised energiad on saatnud tema uut teekonda ning päris algusesse tulles, millistel põhjustel elumuutus üldse tõuke sai.

Minu esimene kohtumine Anuga oli mõnevõrra konarlik. Kohtusime aastaid seitse tagasi, ühise tuttava juures, kuhu olid kogunenud inimesed, kes oma igapäevaelus toimetasid väga erinevates eluvaldkondades. Mina tol ajal veel naistele suunatud meedias ja Anu Altmets Kaitseliidu ridades. Sel õhtul meil omavahel ei klappinud, ent mõne päeva möödudes viis juhus meid uuesti kokku. Pean tunnistama, et üks parimaid võimalusi inimest tundma õppida on mitmetunnine autosõit, kus reisijaid on vaid kaks. Eelarvamused asendusid meie pärissisemusega ning ühiste tõekspidamiste leidmisega.

Anu, sul oli paljutõotav karjäär, tegid oma tööd tipptasemel aga mis juhtus, et astusid töösuhetest välja?
Olin tõusnud Kaitseliidus Põhja maakaitseringkonna haldusjuhiks, korraldasin ja koordineerisin 3. maleva kinnisvaraalast tegevust. Töö kuidagi ei pakkunud mulle motivatsiooni. Iseenesest oli huvitav – uued hooned ja planeeringud, aga siiski ei olnud minu jaoks see, mis oleks silma särama pannud. Minu sõbrad, kes olid valdavalt vaimse valdkonna inimesed, ikka naersid minu üle. Anu kaua sa veel seal oled? See ei ole ju sinule! Ega madalate vibratsioonidega Kaitseliit ei saagi sobida, kui sina oled teistsugune!
Lõpliku tõuke andis tervis. Olin Kaitseliidus töötamise ajal igal talvel haige. Arstid said aru, et olen haige aga mis viga, seda ei suudetud leida. Kuudepikkuste uuringute tulemusena otsustati minu meelest eriliselt süüvimata, antidepressandid välja kirjutada. Arst, kes seda tegi ,ütles, et kahe nädala pärast ootan teid tagasi, aga olge nii kena ja ärge patsiendi infolehte lugege. Mina kohe aga uurima, mida ja miks kirjutati. Selgus, et kahe nädala pärast oli plaanis annust kolmekordistada. Proovisin uudishimust ikka ühe tableti ära ja kui see mind põhjusetult naerma ajas ning hommikune ärkamine oli justkui sügav pohmell, siis oli selge otsus olemas. Töökohas kirjutasin lahkumisavalduse ja tulin ära oma läbipõlemissündroomiga. Ehk teisisõnu ei läinud tabletimaailma teed, vaid valisin vabaduse.

Millist rolli mängis sinu otsustes Nõid Anubis ehk Selgetnägijate tuleproovi võitja Anu Pahka?
Minu esimesed sammud uuel teekonnal olid mõelda kuidas edasi. Kuna olin juba ennem vaikselt tegelenud inimeste energeetika korrastamisega energiakookonis, siis pöördusin selle juurde tagasi. Ühtlasi alustasin idamaade meditsiini õpinguid Alar Krautmani Terviseakadeemias. Anu Pahkaga olime kolleegid Harju maleva töötamise päevilt ja ikka sai vesteldud – jutt klappis paremini kui teiste kolleegidega, ilmselt seepärast, et me kumbki ei sobinud ju raamidesse. Ühel päeval kutsus ta mind oma esimesele rituaalile appi. Kutsega, et võib-olla on vaja küünlaid süüdata ja muud sellist. See oli meil tore nädalavahetus Tapal tema maakodus. Tegime kolm päeva puupliidil praeleiba ja sõime seda. Midagi paremat on raske ette kujutada! Nüüd on sellest juba möödas kolm aastat. Energiad sobisid ja nii hakkasin tal rituaalidel abiks käima. Seejärel viis saatus meid kokku Venemaalt pärineva bioenergeetikutega. Saime neilt koolituse energiavälja korrastamise osas ja ka tehnoloogia sai sealt soetatud ning asusime Anuga koos välja töötama “Anu ja Anu teraapiat” ehk maagilist teraapiat.

Sinu tegemisi on märgatud ja meedikajastuses on sind nimetatud teadmanaiseks, ravitsejaks, nõiaks. Kellena sa ise ennast tunnetad?
Lisaks sellele nimetati Siberis mind šamaaniks, kui Altai festivalil ühele rituaalile kutsuti kõik, kellel trummid kaasas. Sealse rituaali läbiviija Hakaasia šamaan Altana palus kõigil end tutvustada ning minu kohta ütles tema ise, et mina olen šamaan Eestist, aga ta ise veel seda ei tea. Järgmisel hommikul päikesetõusu ajal kutsus ta endaga kaasa tugevad šamaanid, et ühte kohalikku noormeest tervendada. Meid oli sellel kinnisel rituaalil kokku 13, neist 2 Eestist – mina ja Thor. Järgmine päev viis saatus meid Thoriga trummi õnnistamise tseremooniale, kuna meie mõlema trummid olid senimaani veel pühitsuseta. Trummi pühitsusel tundsin, kuidas minu trummi sisse tuli hing ja seda naeratust, mis tuli šamaanil näole, ei unusta ma iial. Trummi hääle kohta ütles mulle Jakuutiast ja Austriast pärit šamaanid, see trumm on põhjamaa trumm, mis räägib armastuse keeles ning see on sinu tööriist. Minu trumm on põhjapõdra nahast ja selle on valmistanud Soome trummimeister. Lisaks soovitati mulle teha šamaanipühitsus.
Ravitseja – eks me kõik, kes me tervenda käte ja loodusandamitega, oleme ravitsejad.
Nõid – nõiaks armastavad kutsuda mind minu sõbrad. Nüüdseks olen nende hulgas pälvinud armsa nime Väike Nõid. Lapsepõlvest mäletame, et tema oli hea nõid ning võitles kurjusega ja aitas abivajajaid.
Teadmanaine – see nimi pärineb meie kultuuriruumist. Meie maal ei olnud šamaane, nõidasid, vaid olid posijad, teadmanaised-mehed ja ravitsejad. Seega see nimi on mulle, kui selle maalapil elavale inimesele, kõige südamelähedasem. Lisaks sain selle nime aastate eest, kui töötasin Viikingite külas. Tööle värvati mind nõiaks, aga omanik leidis, et nõid on ikka vana ja kongus kole naine, siis sina oled meie küla Teadmanaine.
Olen aru saanud, et tänapäeval nimetavad kõik ennast, kuidas tahavad. Traditsioonid ja vormid on siinkohal muutunud. Minu käest on küsitud ka, mis on minu šamaani-, nõia-, teadmanaise nimi. Selleks on Anu! Nimi, mis tuli minu isale kuskilt, kuigi taheti panna hoopis teine nimi. Luban ennast kutsuda kuidas keegi tahab, aga tean ühte – Anu on väga väekas nimi. Anu oli Sumerite taevajumal ja Keltide maajumal, mina seega Anu, kes ühendab maad ja taevast, kui kõnnin emakesel maal.

Räägi oma Siberi reisidest. Kuidas sa teadsid sinna sõita?
Siberi reisid korraldasime Anuga ehk Anu Pahkaga koos. Anu oli käinud seal tuttavate inimestega ja sündis mõte minna sinna koos grupiga. Kaks suve tagasi Tuvas toimus ka “13Shamans calling” rahvusvaheline festival, kus sai kohtutud nii erinevate Siberi šamaanidega kui ka ülemaailmselt kohale sõitnud šamaanidega. Nii sai tutvutud Siberi avarustes nii Põhja- kui Lõuna-Ameerikast kohale sõitnud inimestega.
Möödunud suvel sai Siberis oldud kuu aega. Selle aja jooksul osaletud kahel festivalil, mõlemad kestsid nädalapäevad. Esimene oli neist Tuvas ja teine Altais. Nüüdseks on Siberis ikka palju tuttavaid šamaane ja tervendajaid, kellega olen igapäevaselt kirjavahetuses. Kui vajan nõu, siis on nad ikka olemas ja aitamas.
Mis keeles te seal omavahel suhtlesite? Kui esimesel aastal Siberisse läksin, suutsin öelda vaid spasibo. Nüüdseks on vene keel suus ja enam pole suhtlemise osas probleeme. Lisaks on nüüdseks minu kodus peatunud mitmed Siberist pärinevad nägijad. Läbi selle on keelekümblus täielikult toiminud.

Milliseid taipamisi ja teadmisi omandasid?
Ikka seda, et inimene on õnnelik tõeliselt siis, kui ta on vaba ja teeb seda, mis paneb silma särama. Siberis käimine muutis minu elu. Esimene kord, kui sealt naasesin, olin jõudnud teadmiseni, et arstid ei leiagi minu haigust. Sellest saan vabaneda vaid siis, kui hakkan tegelema sellega, milleks olen siia saadetud. Seekord tuli taipamisi palju. Hakkasin rohkem nägema ja tajuma seda maailma, mida me tavapäraselt ei näe.

Milles seisneb Siberi ja sealsete inimeste erakordsus?
Inimesed, kes elavad kliimas, kus suvel +40 ja talvel samapalju miinuskraade, peavadki olema erakordsed. Esimesel korral, kui olin šamaani laagris, tuli minu juurde mingi kummaline seltskond, kes ütlesid, et tere meie õde, kas sa ei tunne ära.
Oled ju üks meie hulgas. Vaatasin neid imeliku pika pilguga arusaamata, kes nad on ja kust nad pärinevad, sest päris inimeste moodi nad ei olnud. Siis hakkasid nad kõnelema minuga mingis kummalises keeles ja sain sellest kõigest aru. Kuidas me koos maailma loomise juures olime ja muud sellelaadset. Minu jutustamist nendega nägi pealt meie grupi üks liige, kes ütles et tal tõusid ihukarvad seda kõike vaadates püsti.
Aga eks elu olegi vahel selgem, vahel kummalisem. Siberi inimestes on säilinud midagi, mida meis enam ei ole. Traditsioonid ja esivanemate austamine. Tuva, kus šamaan võib olla, on ühteaegu nii budistlik laama ja šamaan.
Altais, kus loodus on hirmuäratavalt aukartlik, külastasime paika, kus ilmastik muutus sekunditega. Minutiga kattusid mäed uduga ja sama kiiresti udu haitus. Õunaaed, kus kasvas üle 80 eri sordi õunapuid, aprikoosid ja viinamarjad samuti. Küla, kuhu peale ühe eakaga ukrainlanna ei olnud enam kedagi jäänud. Teda külastades oli tunne, et oled tulnud maale vanaema juurde, kes oli oodanud oma peret ja katnud laua. Eriline roog – pannkoogid sõnajala võrsetega. Inimesed, kes seal elavad, ütlevad – taiga toidab ja taiga katab. Nad saavad kogu eluks vajaliku taigast.
Tõin isegi reisilt kaasa erinevaid ravimtaimi, osa suisa ise korjatud ja Siberis ära kuivatatud. Suhe loodusega ja tema kuulamine ning nägemine. Tajuda ja kuulata neid jõude, mis on meie omadest tugevamad.

Kas naased Siberisse?
Siber on kord selline koht – kui käid seal, siis lähed sinna ikka ja jälle tagasi. Sealsed inimesed ja loodus on midagi erakordset. Seal juhtus paar kummalist seika. Erkaki mägedes matkates, käies Gamenõi Gorodis ehk gigantide linnas ,kus asus portaal. Meie reisiseltskonnast jõudis täpselt sinna, kus portaal asus vaid 4 inimest. Tagasi tulles hakkasin järsku rääkima keeles, millest mitte keegi aru ei saanud. Lihtsalt rääkisin ja rääkisin. Nagu juba aru saada, on mul sealse kohaga mingi eriline side, mille olemust ma seal avastamas käin. Tundmas kohti, kus olen kunagi olnud ja kohata inimesi, kes on erilised. Kindlasti on mul plaanis korraldada erinevaid õppereise nii Siberisse kui ka teistesse väekatesse kohtadesse. Ikka selleks, et minna kogema ja tunnetama.

Kuidas erineb sinu praegune elu näiteks 10 aasta tagusest elust?
Minu elu on iga 7 aasta tagant mulle teada andnud, et ole nüüd nii kena ja hakka tegema seda, mida sa pead. Mina aga olen ikka raamidesse tagasi pöördunud ja nii on mind oodanud jälle uus märguanne. Lapsena olin juba teistsugune – kui teised mängisid omavahel, siis mina kondasid mööda metsasid ja mängisin kividega. Kivid kutsusid mind koguaeg enda juurde. Elan siiani selles samas külas ja nüüd käin nende kividega teisiti kõnelemas ja trummi mängimas. Ühes minu märguandes sain raske seljaaju põrutuse ja sellega seoses erinevaid uuringuid-teraapiad, mis ei mõjunud ja nii ütles neuroloog, nüüdseks juba üle 20 aastat tagasi, et sina ei ole päris normaalne, sa ei allu meil tavameditsiinile. Sama lauset olen hiljem veel paar korda kuulnud.
Elan ikka samas majas, aga lapsed on suureks kasvanud. Minu kadunud ema ütles omal ajal, et Anu, sa ära hakka tegelema sellega, mis sulle on antud, enne kui lapsed on suured.
Arvan, et olen vägagi õigel teel ja tegelen just nende asjadega, millega tegelema pean. Paljud nägijad on mulle juba ammu öelnud, et miks sa pole meie hulgas, aga naeratasin alati. Sünniga on mulle ühtteist kaasa antud ja selle eest tänan ma oma esiemasid. Sest selline tihedam side loodusega ja nähtamatu maailmaga liigub meil edasi üle põlve.

Millega sa praegu suudad inimesi ise aidata?
Haiged seljad-jalad on terveks saanud. Lisaks veel nõu antud, juhuseid ei ole olemas, aga olen täheldanud, et toon inimestele edu. Nii on minu lähedal seisvad inimesed saanud oma ettevõtmises väga edukateks. On see siis juhus või lihtsalt hea õnn või hoopis midagi muud, jäägu igaühe otsustada.
Teen erinevaid teraapiad, et viia vaim, hing ja keha tasakaalu. Ravimassaaže (Tai, Lomi-Lomi, Shiatsu) ja energiakookonis närvisüsteemi tasakaalustamist. Ravimassaažis kasutan selleks erinevaid taimemähiseid, salve ja õlisid ning kuppe ja kaabitsaid. Kõik lähtuvalt kliendi vajadusest, et teda paremini aidata. Viimane on andnud häid tulemusi ärevushäirete korral ning kriisisituatsioonis. Üheks minu lemmikuks on saanud muda- ja kaaniravi. Mõlemad on meie maal kasutusel olnud tuhandeid aastaid ja annavad väga häid tulemusi.
Alati ei saa tervendaja aidata. Inimene ise saab ennast kõige paremini abistada. Aga kindlasti on vaja külastada arste ja võtta nende soovitusi tõsiselt. Üheks minu lemmikraamatuks on “Uue Hiina meditsiini käsiraamat” ehk kuidas lääne ja idameditsiin abistavad inimest kõige paremini kooskõlas.
Avasin äsja Sakus teraapiatoa nimega “Anu Loodustervenduse Kamber” ja sealt leiab mind inimesi abistamas, erinevaid tseremooniaid ja tegevusi tegemas ning organiseerimas.
Lisaks on meie pere valduses Kaasiku Loovkeskus – koht, kus aeg peatub. Inimesed ei taha sealt kunagi ära minna. Oleme loonud taaskasutusmaterjalidest imelise varjualuse, kus suveperioodil käivad külalised nautimas saunateraapiat, mudaravi ja üksinduse retriiti. Lisaks viime läbi loodusetunnetuse laagreid ja eneseväestamise rituaalseid tegevusi rituaaliplatsil. Meil on seal erinevate šamaanide poolt õnnistatud altaripaik koos ümbritseva loodusliku pühamuga.

Kes või mis sind ennast aitab, kosutab?
Mind kosutavad minu lapsed – nemad on minu suurim varandus. Kord, kui minu tütar käis veel algklassides, tuli ta koolist koju ja rääkis, et täna rääkisime eeskujudest ja mina ütlesin, et minu suurim eeskuju on minu ema. See lause oli minu jaoks tõeline motivaator! Pani tegutsema ja ennast arendama, et saaksin olla lastele eeskujuks-nõuandjaks ja õpilaseks. Lapsed on ju meie elu suurimad Õpetajad! Samuti on üheks parimaks kosutajaks Sebastiano (kass), kes 4 aastat tagasi tuli ise meie perre. Oli kuidagi meie külavahele ära eksinud ja nii me omale erilise sinisilmse nurrmootori saime. Lisaks meeldib mulle olla üksinda, koguda ennast, rännata ja reisida üksinda, nii saab olla mõtetevabalt ja omas maailmas.

Milline on sinu arvamus inimestevahelistest suhetest?
Inimesena peame elama armastuses ja valguses. Perekond on see, kust me saame oma jõu ja väe. Kui meie elus ei lähe kõik nii nagu peab, siis tuleb vaadata oma suguvõsa poole. Mis oli seal korrast ära? Kõik meie oleme energeetilistelt seotud ja valgusolendid. Ühed meist kannavad kõrgemaid ja teised madalamaid vibratsioone. Läbi oma tegevuste saame me seda kas tõsta või langetada. Universum elab oma seaduste järgi ja kõigel on põhjus-seos ning tagajärg.
Armastus on kõige suurem energia. Ütle hommikul esimese asjana ma armastan ennast, ma armastan elu ja päeva. Juues vett, ütle sellele, et armastad teda. Vesi on üleüldse üks kõige kummalisema struktuuriga asju. Muutub ta ju auruks, tahkeks ja vedelaks ning inimesena oleme samuti valdavalt vesi. Vesi aitab toita kõike, mis kasvab ja ilma veeta pole elu. Puhas vesi on maailma üks kallimaid ressursse. Meie siin Maarjamaal oleme õnnistatud puhta veega.
Siberis, Jenissei kaldal istudes, mõistsin et meie elutee on kui jõgi, oma käänakute, kuristike, kärestike ja looklevusega. Vahel on kiiremad ajad ja vahel kulgeme aeglaselt. Mida puhtam on vesi seal jões, seda rohkem elab seal kalu ja taimi ning seda rohkem tullakse sealt jooma ja jõudu ammutama. Üks pikk lõputu lugu. Kui vesi on roiskunud, ei saa aga selles jões elada kalad ega pole kohta taimedele rääkimata teistest elusolendidest, kes saaksid sealt jõudu.
Niisamuti on meie endiga – mida tervema energiaga me oleme, seda rohkem saame me ka anda teistele ja saame ise vastu. Maailm toimib ju peeglina, mida välja peegeldame, seda saame ka vastu.
Kui meie ümber on armsad inimesed, siis seega peegeldame ise välja armastust enda seest. Kõik algab meist endist.

Vaadatud 2688 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Thor

Nõia elul, on sel on võlu.... ;)

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi