See väike tüdruk oli ilus nagu noorepõlve patt...

11.04.2021 23:30
Helen Mandel Illustreeriv foto
Kommentaarid
6
Foto:

Ilmar on tubli abielumees, kes pole oma naist kordagi petnud. Ometi on mehel suur saladus, mis on pärit ajast enne abielu.

Ilmar tunnistab, et on oma loomult pigem truu mees. „Või siis nii laisk, et pettagi ei viitsi,” muigab ta ja põhjendab: „Mõtle ise, milline suur asjatamine selle petmisega on. Kõigepealt tuleb leida keegi, kellega petta. Siis aeg, millal petta ja siis koht, kus petta. Ja siis hakata kõike seda varjama ning elada mures, et äkki tuleb välja...”
Kuna Ilmar ja tema naine Laura näivad reeglina kenasti läbi saavat ning aasivad teineteise kallal mõnuga igasugustel teemadel, võib ­kõrvaltvaatajana ka oletada, et Ilmaril äkki pole tahtmistki oma naist petta.

Juhtunu juured minevikus
Hiljuti sattus Ilmar aga ­olukorda, mis lõi tal emotsionaalselt jalad alt. Ja kuhu mujale tulla oma elujärje keerulisemaid hetki rääkima, kui siinkirjutaja suhtlusrakenduse aknakesse. Ajad võivad olla küll keerulised, kuid inimloomus on põhiolemuselt sama – mure ja rõõm on märksa enam päris ning hõlpsamad kanda, kui neist on kellegagi räägitud.
„Ma ei teadnud sellest kõigest midagi...” kõlab Ilmari hääl tema kohta ikka väga kaeblikult. Mehe rõõm ja reipus on ta lootusetult maha jätnud.
Tasapisi hakkab aimuma, mison muidu nii erksal ja humoorikal mehel südamel. Tema ise on oma Lauraga koos juba üle viie aasta, tema parim sõber Rene võttis naise seitse aastat tagasi. Pulmad olid uhked ning peigmehe sõbrad, Ilmar nende hulgas, olid peiupoisid.
Ilmarile meeldis üks tüdruk pruutneitsite hulgast ning laulatuse ja paaripaneku ajal mõtles mees, et tahaks kindlasti selle tütarlapsega lähemalt tuttavaks saada.

Kirglik pulmaseiklus
Sümpaatne pruutneitsi jäi siiski võrgutamata, sest Ilmar sattus õhtu käigus sootuks kummalisse seiklusesse. Mees punastab veel nüüdki kõrvatippudeni ning tunnistab, et häbi on tänini, aga kui olukord korduks, pole küll kindel, et ta midagi teisiti teeks.
Nimelt sattus ta kaisutama pruutneitsi asemel pruudi endaga. Ja mitte ainult kaisutama... Kallistamisele ja lollitamisele järgnes olukord, mida viisakas pulmas üksteisest lugupidavate inimeste vahel tavaliselt ilmselt ette ei tuleks – peiupoiss ja pruut sattusid, nagu Ilmar selle kohta tagantjärele ütleb „tegema justkui pulmaöö eelmängu”.
Mis täpselt olukorra nii kaugele viis, polnud Ilmaril aimugi. Hilisematel aastatel oli ta selle praktiliselt unustanud, sest kokkupuuteid oma sõbra naisega tal polnud. Täpsemalt – Ilmar ise sättiski alati kõik nii, et mitte Rene abikaasa Ingaga kokku sattuda.
„Ma ei tea, mis hullus meid tookord tabas,” ütleb mees. „Ma ei heida enesele midagi ette, Ingale ammugi mitte. Sellest rääkinud pole me kunagi ning Rene ja Inga abielu tundub igati õnnelik olevat. Neil on tore tütar ja minu teada on nad igati õnnelik pere.”

Jahmatav pilt veebiaknas
Perekondade vahel otsest suhtlust polnud, kuid vana sõbra Renega suhtles Ilmar ikka. Koroonaajastul rääkisid mehed vahepeal interneti vahendusel – ja siis tekkiski olukord, mis lõi Ilmaril jalad alt.
„Ma nägin Rene ja Inga tütart – ja see oli šokk. See esimesel klassis käiv rõõmsa olemise tüdruklaps on üks-ühele minu nägu, veelgi enam aga mu ema noorpõlvepiltide ­moodi...” katkeb mehe hääl isegi jutustades.
Väike tüdruk tuli isa vestlemise ajal tema juurde ja küsis isa taskust kommi. Sai ka. Ilmar aga tardus, kui last vestlus­aknas nägi.
„Ma pole kunagi mõelnud, et sellel hullul, kuid ilusal hetkel Ingaga võinuks olla selline tagajärg,” sosistab mees ­heitunult.
Veel enam küsimusi tekitab temas aga sõbra käitumine. Kas Rene tõesti midagi ei tea? Või teab ja ei räägi? Kas kunagi plahvatab pomm, mis kõik need aastad on salaja tiksunud?
Ilmar ütleb ausalt, et see juhtum on viinud temalt nii ööune kui ka söögiisu. Oma naisele ta sellest rääkida ei taha – just sõbra ja tolle pereelu pärast, sest ise Ilmar – vaba poiss nagu ta toona oli – kedagi petnud ­polegi.
„See väike tüdruk oli ilus nagu mu noorepõlve patt,” ­ütleb Ilmar mõtlikult. „Aga mis sellest kõigest saab ja millal mu sõber sellest aru saab, see on teema, mida ma üksigi selgeks mõelda ei julge.”



Vaadatud 2064 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
To: õnneks on see väljamõeldud lugu...

Seekonoreetne lugu võib ju välja mõeldud olla, mis aga ei tähenda seda, et selliseid juhtumeid elus reaalselt ette ei tuleks. Tuleb, ja kuidas veel. Kuskilt lugesin kunagi mingit statistikat, et iga viies laps maailmas ei pidanud tegelikult olema selle mehe oma kes teda enda omaks peab.

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi