Sügis tõmbas taevaluugid valla, aga kui kauaks?

03.11.2019 23:15
Piusa Juss Illustreeruv foto: Aivar Pärtel
Kommentaarid
0
Foto:

Täpselt aasta tagasi ­samal ajal ma mõtlesin, et polegi see üleminek talvele nii jube, sest ­ilmad on üsna valged ning see masendav ­pimedus ja ­rõskus ­lükkub muudkui edasi.

Aga tänavu oli hoopis teine lugu – nii hämarat oktoobrit ei mäleta ammu.

Tänavuse aasta vihmaseim kuu
Meil on käesoleval kümnendil, näiteks järjest aastatel 2013-2016 olnud mitu kuiva ja küllaltki päikesepaistelist oktoobrit, kuigi osa neist on olnud ka üpris külmad. Aga oktoobris ongi tavaline, et pigem on just kuivapoolse ilma korral temperatuur alla normi. Samas oli mullu oktoobri keskel üks nelja-viiepäevane periood, kui 15-18kraadise soojaga oli ilm ka selge. Tänavu läks ka teisel dekaadil soojemaks – täpselt nii nagu ka kuu aega tagasi ennustasin. Aga need ilmad olid kõik sombused ja paljud ka tuulised ning 12-13kraadine soojus selliste tingimuste juures ei ole sugugi meeldiv.
Eestis muidugi ongi selline kliima, et sügis peab olema kõige vihmasem. Jutt on eelkõige vihmaste päevade arvust, sest absoluutne sademete hulk on juulist septembrini suurem kui oktoobris, mil paduvihmasid on vähe. Aga sellest ma kuu aega tagasi kirjutasingi, et kuna tänavu suvel ei olnud ühtki märkimisväärset vihmaperioodi, siis peaks see saabuma nüüd. Tõsi, tänavune suvi polnud kaugeltki põuane nagu näiteks 2018. aastal, aga ei olnud ka sellist aega, kus saanuksime hüüda: kaua see vihm veel kallab!? Nüüd oktoobris saime hüüda küll.
Oktoobri keskmise temperatuuri ja sademete hulga avaldab Eesti Ilmateenistus täna, aga võib uskuda, et vihma oli ligi kaks korda normist rohkem ja temperatuur jaheda esimese dekaadi tõttu pigem alla keskmise, aga mitte palju. Päikesepaistet oli muidugi tunduvalt tavapärasest vähem.

November annab vihjeid talve ennustamiseks
November on Eestis selline kuu, kus ilmaennustajad peaksid vastama kahele küsimusele. Esiteks, kas talv saab novembris alguse? Teiseks: kui ei saa, kas talv siiski näitab pisut oma nägu?
Esimesele küsimusele võib umbes 75-80protsendilise tõenäosusega vastata, et ei saa. Eesti kliima on selline, et enamikel aastatel on november üsna ehtne sügiskuu. Meil on olnud aastaid (näiteks järjest 2009 ja 2010), kui novembri viimasel dekaadil algas talv ning jäi ka püsima. Kuid seda varianti, et terve november oleks talvine, juhtub ikka üliharva. Minul on meeles vaid aasta 1993, kui novembri kõige soojem päev oli 0 kraadi.
Kuid oma tõelist palet näitab talv novembris üsna sageli. Jutt on eelkõige sellest, kui mingi vähemalt nädalapikkuse perioodi jooksul on meil lumi maas ja külmakraadid valitsevad. Niisuguste perioodide esinemise tõenäosus on novembris umbes 50-50. Meenutame 2016. aastat, kui novembri esimesel poolel tuli lumi maha ja peaaegu kuu keskpaigani oli maa valge.
Aga talve algust see kaugeltki ei tähistanud. Detsembri keskmine temperatuur oli tol aastal näiteks kraadi võrra soojem kui novembris ja õige talve algus lükkus jaanuarikuusse, ehkki paljudes Eesti piirkondades suusatasid inimesed juba mardipäeval (10. november). Eestis pole kaugeltki haruldane, kui novembri esimene pool on teisest jahedam, kuigi loogika kohaselt peaks olema vastupidi. Tavaliselt ennustab selline temperatuurikäik pehmet talve ning nii läks ka aastal 2016/17.
Vaevalt on kellelgi lugejaist täpselt meeles minu varasemad ütlused ning seetõttu kordan üle: kõige kindlamalt ennustab pakaselist talve selline temperatuuri käik, kus plusskraadid püsivad novembris või veel detsembri algul üpris kaua ja siis järsku paari päevaga saabub umbes 10kraadine külm, mis jääbki valitsema. Järsk talve algus ennustab pea alati pakast. Kui talv saabub visalt, et juba nagu tuleks ja siis läheb uuesti sulale ning tsükkel kordub veel ja veel, siis on oodata pehmet talve. Nii et seda peaks novembris/ detsembris tähele panema.

Pakane saabub detsembri keskel?
See eelmine jutt oli ainult teooria, sest ma pole kirjutanud, milline võiks siis tänavune november tulla. Esiteks, kuigi oktoobris ei olnud märkimisväärselt sooja, ei langenud ka temperatuur oluliselt alla nulli – alles kuu lõpus ja üksikutel päevadel. Näiteks selline külmalaine nagu 2017. aasta oktoobri lõpus, jäi tulemata.
Just eelneval põhjusel arvan, et peame ootama üht külmalainet novembris, aga see ei tähista talve algust. Kolm aastat tagasi püsis lumine ja miinuskraadidega ilm peaaegu pool kuud, aga tänavu ma nii pikka külmaperioodi ei ootaks. Kuu teisel poolel peaks saabuma üks 5-8 päeva kestev miinuskraadidega ilm, aga ülejäänud ajal püsib temperatuur peamiselt 2 ja 8 soojakraadi vahel.
Sademetega on aga nii, et üks tsükkel sai taas läbi. Novembris niisugust vihma või siis lörtsi kallamist nagu oktoobris enam ei tule. Nii et loo pealkirjas esitatud küsimusele vastaksin nii, et taevaluugid on edaspidi vaid praokil, mitte enam valla. Ilm on loomulikult pilvine ja pime, aga seda on november alati. Külmaperiood võib kaasa tuua ka natuke selget ilma, aga ma peaksin olema väga julge, kui ennustaksin, et meil tuleb novembris üle viie päikesepaistelise päeva.
Kas jõulud tulevad mustad või valged, sellest kirjutan põhjalikumalt kuu aja pärast. Kuid praegu on tunne, et tänavu läheb detsembris siiski tõsiseks talveks. Seda ei ole kaua olnud, viimane tõeliselt külm detsember oli Eestis 2012. aastal. Kui mullu oli jõulukuu vähemalt osaliselt talvine, siis enne seda kolm aastat järjest 3-5 kraadi üle normi. Nii et praegu ennustaksin, et detsembri keskel algab tõeline talv, aga kuna november on veel ees, siis võib ka minu arvamus muutuda.



Vaadatud 469 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jäta kommentaar
Korda turvakoodi