Sügisene pööripäev pööras ilma tagasi

Pööripäeva nimigi ütleb, et siis toimub ilmastikus mingi pööre. Tavaliselt ikka õiges suunas – nii et sügisesel pööripäeval lähebki päris sügiseks. Aga tänavu läks teisiti – 23. septembril naasis hoopis suvi ja seda peaaegu nädalaks.

Kui septembri lõpus on 22-23 kraadi sooja, siis seda tihti ei juhtu, aga päris haruldus ka pole. Küll aga tuleb tänavu harulduseks pidada seda, et 20-24kraadine soojus pidas vastu viis päeva ja sellele järgnenud kuueski päev oli üsna ilus (18-19 kraadi). Seekord ennustas Eesti Ilmateenistus minust paremini, sest nad nägid ette kuu viimase kolmandiku soojalainet. Mina arvasin, et läheb nii nagu alati – septembri viimasel dekaadil on vihmane ja mitte üle 15 kraadi sooja.

Tavapärane algus, soe lõpp
Kuid kuu esimese kahe dekaadi osas ma palju ei eksinud. Eeldasin, et kahe eelmise septembriga (2018 ja 2019) võrreldavat soojust ei tule ja 20 kraadi piir ei ületatata kuigi paljudel päevadel. Meenutame, et nii mullu kui ka tunamullu oli ­septembri esimesel dekaadil ka 25-27 plusskraadiga päevi.
Õige oli ka see, et kui suurt sooja ei tule, siis külmaks ja liiga vesiseks ka ei lähe. Näiteks püsis Tallinnas kogu septembri esimesel poolel päevane temperatuur 15 ja 21 vahel, Tartus oli vahe isegi väiksem – 15 kuni 20. Aga september ongi üks ühtlasema temperatuuriga kuid Eestis. Tallinnas oli esimese dekaadi keskmine +17,6 ja teisel dekaadil, mille lõpp oli veidi jahedam, +16,4. Tartu numbrid on neile vägagi sarnased, aga siingi pole üllatust, suve lõpul ja sügise esimesel poolel peabki temperatuur Eesti kahes suuremas linnas olema enam-vähem võrdne. Erinevused tulevad esile pigem talvel (Tallinna kasuks) ning kevadel ja suve esimesel poolel (Tartu kasuks).
Tegelikult oli kogu septembri peale Eestis vaid üks hull ilm 17. kuupäeval. Siis oli kõike: kõledust, tormituult ja vihma. Suure kontrasti moodustasid 16. ja 17. september, mis näiteks Tartus erinesid teineteisest 13 kraadi võrra (25 ja 12). Nii imelik kui see ka pole, jäid need kaks naaberpäeva ka tänavuse septembrikuu ­vastavalt kõige soojemaks ja kõige külmemaks päevaks, sest kolmandal dekaadil 25 kraadi piiri siiski ei ületatud. Aga kolmanda dekaadi keskmine oli Tallinnas +19,3!
Nende keskmiste põhjal, mis siin välja toodud, võime esimest dekaadi pidada täiesti normipäraseks, teine oli ehk napilt keskmisest soojem ja kolmas lausa 5-6 kraadi üle keskmise. Nii tuli meil septembrikuu Eestis 12. aastat järjest (!) normist soojem. Sellest juba eelmises ilmaloos kirjutasime, et mihklikuu on ainus, mis Eestis püsis terve kümnendi vältel tavapärasest soojemana.

Soodsad tuuled
Rääkides septembrikuu vihmast, siis kui see õudne 17. kuupäev välja jätta, oli tegemist peamiselt hoovihmaga. Kuigi kokkuvõtet pole selle loo kirjutamise ajal veel tehtud, ma siiski ei usu, et september oli keskmisest sajusem, ehkki mingil hetkel võis seda eeldada. Aga kuu lõpp oli selleks liiga kuiv, et kokkuvõttes normi ületada.
Tuule suund oli septembris märksa soodsam kui tänavu suvel. Isegi soodsam kui juunis, mis ju sisemaal kujunes 3-4 kraadi normist soojemaks. Lõunakaarte tuuled valitsesid septembris ja kuu viimasel dekaadil tekkis tänavuse sooja poolaasta jooksul esimest korda, kui kõrgrõhkkond jäi pikemaks ajaks meist ida poole (ehk Venemaale) püsima. Lõpuks ometi hakkasid puhuma ka kagutuuled. Suvel ei tahtnud seda kuidagi juhtuda – kohe, kui kõrgrõhkkond meist itta jõudis, ründas lääne poolt tsüklon. Mõnes mõttes oli isegi ime, et me niigi palju saime 2020. aasta suvel soojaperioode nautida – tuuled seda ei eeldanud.
Tuule tugevuse osas ei muutunud suurt midagi. Kui mais-juunis oli tuul tunduvalt üle keskmise tugev, siis järgmisel kolmel kuul on see olnud peamiselt muutlik – nii juulis, augustis kui ka septembris oli üksikuid tormipäevi ja mõni natuke pikem tugeva tuule periood, aga vahelduseks ka ­rahulikumaid päevi.

Oktoober algab ilusa ilmaga, kehvemaks läheb sujuvalt
Oktoobri kohta ütlen ma igal aastal sama: selle kuu ilma ennustamisel ma suurt mõtet ei näe. Reeglina jääb oktoobri keskmine umbes 6-8 kraadi kanti ja kui eraldi vaadata päevaseid keskmisi, siis 9-12 kraadi kanti. See tähendab, et kuu algul võib veel olla 15 kraadi sooja, aga lõpus peaks kindlasti olema alla 10.
Kuid ükskõik, kas see keskmine on +6 või +8, on oktoober igal juhul olemuselt sügiskuu. Suviseid ilmu me enam loota ei saa ja talviseid võib tulla vaid juhuslikult – lumi igatahes maha ei jää. Vaid 2002. aasta oli täiesti erinev, siis ei olnud oktoobris üldse +5 kraadist soojemaid päevi. Nii drastilist pilti tuleb aga ette 2-3 korda sajandi jooksul. Oktoober on lihtsalt üks mittemidagiütlev kuu, mis tuleb ära kannatada. Ilmselt paljudele meeldiks, et suvi kestaks kaua ja talv tuleks sellele kohe otsa.
Muidugi on teatud erinevaid variante, näiteks viimaste aastate jooksul on mõnel korral olnud oktoobri lõpus päris tugevaid külmasid, hommikuti kuni -10. Aga imelikul kombel ei ole oktoober olnud silmapaistvalt tuuline, mõnel aastal on ilmad olnud isegi vaiksemad kui ­suvel.
Seekord on siiski teada, et oktoobri esimene viispäevak on üsna kena, sest päeval 15-16 kraadi ja peamiselt kuiv ilm seda kindlasti eeldab. Mõnikord on seda juhtunud, et kui sügisel jääb ilm liiga kauaks soojaks, siis tuleb jahenemine nö pauguga. Tänavu ma seda ei usu, pigem läheb jahedamaks ja ka vihmasemaks sujuvalt. Nii sujuvalt, et kuu lõpp on kõige märjem.