Suhted: 10 aastat kooselu, abieluettepanekut aga ei kuskil

04.08.2019 20:05
Anna-Britt Gnool
Kommentaarid
8
Foto:

Marite (29) ja Joel (30) on koos elanud ­juba kümme aastat, neil on ka kaks tütart.

Marite sooviks väga, et kooselu ühel päeval ametlikuks saaks, aga Joel ei ole ettepanekut teinud ning kui abielu omavahelistes vestlustes jutuks on tulnud, tähendab mees vaid, et tänapäeval pole sel mingit erilist tähtsust - võib ju ometi niisamagi koos elada.
Marite jutustab, et juba väikese tüdrukuna unistas ta pulmadest. "Kunagi igatsesin väga kiriklikku laulatust, tahtsin uhket valget kleiti ja palju külalisi oma pulma, hiiglasuurt mitmekorruselist pulmatorti," naeratab naine nukralt, lisades et tänaseks lepiks ta meeleldi ka kahekesi registreerimisega paaripanija kabinetis. "Pidu ei ole üldse tähtis, tähtis oleks see, et mu kaaslane ise siiralt tahaks minuga abielluda - sellega ta justkui kuulutaks tervele maailmale, et on just minu välja valinud ja tahab minuga alatiseks kokku jääda.
Olen seda Joelile ka maininud, delikaatselt, mitte selles kontekstis, et kuule, ole nüüd mees ja tee ettepanek. Vaatasime ühte filmi, mis rääkis abielust ja pulmadest ning sellega seoses tuli jutuks. Siis Joel vaataski mind arusaamatuses, et miks peaks seda kellelegi kuulutama, mis see üldse mingite võõraste inimeste asi peaks olema. Et tähtis on see, kui kaks inimest ise teavad, et nad teineteist armastavad ja koos tahavad olla. Ja et selle jaoks polevat mingit paberit tarvis. Sinnapaika see jutt siis jäigi. Mõnel korral, kui see teema veel näiteks kellegi lähedase pulmadega üles on kerkinud, on ta ka alati vaid õlgu kehitanud, et tema jaoks ei ole abielu oluline. See, et minu jaoks on, ei oma just nagu mingit tähtsust tema jaoks, sest see on tema meelest rumal ja mõttetu soov. Umbes nii, et kui midagi on juba hästi, siis pole mõtet seda asja enam parandama tükkida. Ja et meil on ju hästi, milleks ise probleeme juurde mõelda.

Lapsed tulid plaanimata
Olen vahel mõelnud, et oleksin pidanud keelduma lapsi saamast, enne kui oleme abielus. Mõneti kõlab võib-olla väljapressimisena, aga samas on ka loogiline - enne abielu, siis lapsed. Paraku on meie elu läinud kuidagiviisi nii, et mõlemad tütred on tulnud planeerimata, rasestumisvastaste vahendite kasutamise kiuste. Muidugi on mul hea meel selle üle, et nad tulid ja meil olemas on, tunnen, et vähemasti midagi on elus läinud ka hästi ja õigesti. Kahjuks aga ilmselt just suuresti tänu laste ja ühise kodu olemasolule tunnebki Joel, et tal ongi juba kõik juba käes ja olemas ning milleks veel mingisuguseid pulmi pidama hakata.
Enam ei saa ma oma soovi sellega siduda, et teeks õige asju õiges järjekorras, enne ikka abielu ja siis alles saame lapsed. Vahel mõtlen nukralt, et vahest on Joelil isegi õigus. Sisulises plaanis ei muutuks meie abiellumisest ju tõepoolest midagi, kõik jääks ikka samaks. Kuid tema ei saa aru sellest, et just emotsionaalses mõttes oleks see minu jaoks oluline.
Muidu on kõik nagu poolik - tahab mind, aga samas ei taha ka. Ja mulle meeldiks väga ka see, kui oleks terve pere ühise perekonnanimega, mitte ainult tema ja lapsed. Ma nagu ei olekski laste ema, vaid mingi võõras tädi! Käisime hiljaaegu Prantsusmaal reisil ja seal pidin ma tõestama, et olen laste ema, nimed olid ju mõlemal erinevad. Päris kehv tunne tekkis...

Jäängi ootama?
Kümme aastat on ikka päris pikk aeg, selle jooksul saab selgeks nii mõndagi. Mina olen saanud aru sellest, et kui seni pole abieluettepanekut tulnud, siis väga suure tõenäosusega jääbki see tulemata. Ilmselt on see asi, millega mul tuleb lihtsalt leppida. Võib ju öelda, et ära ole vanamoodne, tee ise see ettepanek, aga see poleks minu arust õige. Siis jääks selline mulje, et panen ta sundseisu. Vägisi abielluda ometi ka ei tahaks, see võiks olla ikkagi ka Joeli enda poolne soov. Kui seda soovi ei ole, siis ei saagi midagi teha. Küllap pean sellest unistusest lihtsalt nii-öelda lahti laskma. Lahku minema ju sellepärast ometi ei hakka, muidu ju elu toimib, lapsed kasvavad..."



Vaadatud 1589 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Olid ajad kui naiste hind oli kõrge.

Kleidi ääre alt paljastus kinga nina ja mehed käpukil. Nüüd tüdrukud peaaegu alasti ja poisid neid ei taha. Juba aeg käes kui tüdruk maksab peale. Lubamatu, et naised käivad spordijalatsitega. Laba nüüd suur, kole. Kui naise hind oleks kõrge, abiellutaks nendega. Näete ju ise. Pidevalt visatakse meie võrratuid, maalitud, naisi magamistoast välja ja jälle ollakse õnnelik, et leiti teine voodi. Varsti lendab ka sealt välja. Üks neljateist aastane tüdruk mainis, et temal on riist üleval ja all rohkem sees käinud kui minul teelusikas suus .

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi