Suhted: "45-aastaselt hakkasin elama oma unistuste elu!"

14.10.2018 20:05
Anna-Britt Gnool
Kommentaarid
1
Foto:

Maria (47) oli aastaid koduperenaine, kantseldas lapsi ja meest. Suhe abikaasaga läks aga üha kehvemaks ja päädis ühel hetkel lahutusega.

Tarmukas naine ei heitnud aga meelt, vaid õppis selgeks uue ameti ja on nüüd oma eluga vägagi rahul.
Maria räägib, et oma mehe Tarmoga kohtudes oli ta väga noor - vaid 21-aastane. "Elasime alguses paar aastat niisama koos, siis abiellusime ja proovisime kohe ka lapsi saada, see aga võttis oodatust kauem aega," jutustab ta. "Lõpuks siiski saime kolm last, kellest kaks on tänaseks juba täiskasvanud, kolmas läks nüüd sügisel kümnendasse klassi. Olin laste üle nii õnnelik ja nendega oli alati nii palju tegemist, et ma loobusin oma tööst. Tundsin ennast kasulikumana kodus olles, tahtsin alati olla oma laste jaoks olemas. Minu töö oli tavaline kontoritöö ja ma ei tundnud kunagi sellest erilist puudust, see polnud mingi unistuste amet. Kuid elu läks edasi, lapsed said suuremaks ja suhted mehega hakkasid üha jahenema. Tarmo hakkas üha enam kodust eemal viibima, põhjendades seda esialgu küll töö, küll hobidega. Minu süda aimas aga muud ja ühel hetkel mees tunnistaski, et jah, tal on keegi teine. Lahutasime vaid paar kuud hiljem. Mina ei teadnud esiotsa üldse, mida oma eluga peale hakata. Olin ikka veel kodune, ehkki lapsed olid ammu juba suured ja mingit hoidmist-kantseldamist enam ei vajanud. Lihtsalt oli niimoodi jäänud, ega ma ise kunagi nagu tööle ei kippunud ka... Nüüd aga hakkasin esmakordselt mõtlema, mida oma eluga edasi teha, kuhu mind võidaks tööle võtta. Mul polnud juba nii palju aastaid ju mitte mingit töökogemust! Lõpuks siiski sain tööle, sellisele üsna keskpärasele ja lihtsamale ametile, aga esialgu olin muidugi rõõmus sellegi üle. Vähemalt võimaldas see katust pea kohal hoida ja süüa nii enesele kui kahele nooremale, veel kodus elavale lapsele.

Töö kõrvalt õppima
Tundsin aga, et olen võimeline palju enamaks. Pidevalt käisid mu mõtted selles suunas, et mis töö ometi võiks mind päriselt õnnelikuks teha, mis oleks see amet, kuhu ma läheksin igal hommikul rõõmuga. Lõpuks sain aru, et tahaksin töötada lastega. Olin aastaid ju just seda teinud ja kui paljudes tekitab kodune elu ja lastega hõivatud olemine stressi, siis minu meelest oli just imeline näha väikeste inimeste sirgumist, mulle meeldis nendega meisterdada ja neile igasuguseid asju õpetada. Asi polnud ainult selles, et need olid minu enda lapsed - samamoodi hästi sain läbi ka tuttavate-sugulaste ja enamasti ka päris võõraste lastega. Mõtlesin ja kaalusin küll, kas ma pole ehk juba liiga vana, et hakata veel lasteaiaõpetajaks õppima, pealegi - kas ma üleüldse töö kõrvalt jõuaks veel õppida? Lõpuks aga võtsin südame rindu ja proovisin minna ülikooli sisseastumiskatsetele. Saingi sisse, ehkki katsed olid päris rasked! See andis indu juurde. Töö kõrvalt ei olnud õppimine lihtne tõesti, aga hakkama ma sain. Õnneks olid kõik lapsed siis juba üsna suured kooliskäijad, pisikeste laste kõrvalt olnuks küll ikka väga raske.
Tänaseks olen aga õpingud lõpetanud - juba kahe aasta eest! - ja töötan nüüd teist aastat lasteaias. Ma olen väga rahul. Palk pole selle ala peal küll teab mis suur, kuid saan hakkama ja peamine ongi see, et ma teen oma tööd südamega ja hästi. Mul on iga päev rõõm minna oma laste juurde - võtan neid kõiki just nagu enda omi.

Kunagi pole hilja
Nii et ma olin 45, kui lasteaeda tööle läksin. 41, kui ülikooli astusin. 40, kui pärast aastatepikkust pausi hakkasin jälle tööl käima. Oma looga tahaksin öelda, et kindlasti pole kunagi hilja ennast käsile võtta ja püüelda selle poole, et ise hakkama saada ning teha tööd, millest alati oled unistanud. Omast kogemusest lähtudes ei soovitaks ma materiaalselt mehest sõltuda, vaid ikka ise mingitki tööd teha. Kuid olen nüüd veendunud, et ka aastaid koduperenaine olnuna ei ole mõtet ennast maha kanda. Miski pole kadunud! Tuleb ainult ise tegus olla ja mitte peljata oma unistusi teoks teha. Mina olen küll rahul, et ei jäänudki sinna ajutisele kontoritööle, vaid julgesin edasi püüelda endale sobivama ja palju meeldivama ameti poole."

Vaadatud 2203 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jaagup

MIS SELLES ELUS.NII ERAKORDSET ON

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi