Suhted: “Armukade ja kontrolliv naine rikub mu poja elu!”

19.07.2020 23:05
Anna-Britt Gnool Illustreeriv foto
Kommentaarid
5
Foto:

Varje (56) on mures oma poja pärast. Tolle elukaaslane on nimelt väga armukadeda loomuga, poeg ei tohi naiseta kuskil käia ja peab igast oma sammust aru andma.

Lisaks on Varjel kahtlus, et miniakandidaat on füüsiliselt vägivaldne.
Varje jutustab, et on oma poega eluaeg üksinda kasvatanud ning olnud uhke selle üle, et temast on sirgunud sõbralik ja viisakas noormees, tänaseks 29 aastat vana. “Kahjuks on ta väga leebe ja tagasi­hoidliku iseloomuga ning laseb endale nii-öelda pähe istuda – seda olen juba ammusest ajast märganud, tõdeb naine.
“Ma ei ütle kindlasti mitte, et ta mingi memmekas oleks, kuid enda kehtestamisega on tal raskusi küll. Ta on ka selline, kes usub inimestest alati parimat, isegi nendest, kellest tegelikult ei tasuks seda uskuda. Elab ta eraldi juba kaheksa aastat ning tal oli ka umbes kuue-seitsme aasta eest elukaaslane, väga meeldivana tundunud neiu, kuid kahjuks läksid nad lahku. Ma ei teagi täpseid põhjuseid, miskipärast jättis tütarlaps ta maha. Siis oli poeg mitu aastat üksi, kuid eelmisel aastal kohtus ta uue neiuga, kellega üsna peatselt ka kokku koliti.
See uus elukaaslane tundus mulle algusest peale kuidagi kahtlane... kuidagi selline võimukas naine, kelle tahtmise järgi pidid kõik asjad käima. Minu sisetunne ei petnud mind. Varsti hakkasin oma pojalt kuulma kummalisi asju. Ei, ta ei käinud neid mulle kurtmas, kuid jutu käigus tuli välja nii mõndagi ja nägin-kuulsin üht-teist ka ise. Näiteks seda, kuidas mu minia­kandidaat talle iga natukese aja tagant helistab, kui poiss mul külas on. Ja kuidas poeg siis kohusetundlikult aru annab, kus ta veel on, kui kaua ja kust ta enne koju­tulekut veel läbi peab käima.

Kahtlased kriimud ja sinikad
Ega ta ilma naiseta väga kuskil käia ei võigi, nagu ma aru olen saanud. Ainult minu juurde ei tüki neiu iga kord kaasa. Poeg ise ütleb, et elukaaslane lihtsalt muretseb ja et ta on isegi meelitatud sellisest tähelepanust. Mulle endale see nii ei tundu, sest telefonile vastates on ta sageli olnud üsna ärritatud olekuga, kui näeb, et naine jälle helistab.
Veelgi enam, mulle tundub, et nad lausa kaklevad omavahel füüsiliselt! Olen mitu korda näinud pojal imelikke sinikaid ning punaseid kriime kaelal ja näol – siin nüüd muidugi arvaks mõni, et need võivad olla kirehoos tekkinud, kuid arvestades poja morni olekut noil kordadel tundus asi küll pigem tüli moodi. Eriti, kui ma üritasin selle kohta uurida ja nägin, kuidas ta ainult ohkas ning ei soovinud üldse rääkida. Õnneliku mehe muljet ta igatahes küll ei jätnud ega jäta siiani.
Poeg ise aga mitte mingeid probleeme ei tunnista. Ta saab koguni pahaseks, kui ma üldse midagi püüan uurida. Ja aina korrutab, et neil on kõik hästi ning jätku ma järele, ärgu ma sekkugu tema ellu.

Pealetükkiv olla ei soovi
Ma siis püüan mitte sekkuda. Teada ju, kuidas nendesse pealetükkivatesse ämmadesse või ämmakandidaatidesse suhtutakse. Mina selline olla ei soovi, poeg peab oma elu ja asjadega ise hakkama saama. See aga ei tähenda, et ema süda ei muretseks!
Muretseb, ja kuidas veel. Kogu aeg mõtlen, et mu õrnahingeline poeg oleks väärt endasarnast kaaslast. Kedagi, kes teeks ta tõesti õnnelikuks. Kes ei kontrolliks teda igal sammul ja kellega nad, hoidku taevas, ei läheks teineteisele kallale! Mul ei jää aga muud üle kui oodata ja loota, et poiss ise sellest ükskord aru saaks, et see naine ei ole tema jaoks õige.
Armukadedus on suhtes üks väga halb asi, ka minu eksabikaasa (poja isa) oli äärmiselt armukade mees ja lõppude lõpuks tema alusetute kahtlustuste nahka meie suhe läkski. Olen seda rääkinud ka pojale, kuid tema sõnul ei saa ta elukaaslast üldse isa käitumisega võrrelda. No elame-näeme. Minu isiklik arvamus on, et ebakindlad suhted lagunevad varem või hiljem nagunii.”



Vaadatud 996 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...

Abikaasa on kade,kui tilk spermat külapeale jääb.

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi