Suhted: Ema loobus valgest suhkrust ja nõuab sama nüüd ka täiskasvanud tütrelt

17.07.2022 22:05
Anna-Britt Gnool Illustreeriv foto
Kommentaarid
7
Foto:

Liis (23) on tudengineiu, kes elab esialgu veel koos oma emaga. Nende kahe suhted on aastate jooksul käinud üles-alla, hetkel on taas käsil keerulisem periood. Nimelt on ema otsustanud tervisliku elustiili kasuks ja ühe sammuna loobunud täielikult nii nisujahust kui valgest suhkrust. Kõik oleks ju tore, kuid naine nõuab tungivalt, et ka Liis teeks sama. Liis ei soovi sellest aga midagi kuulda.

Liis jutustab, et kuigi ta käib õpingute kõrvalt poole kohaga ka tööl, on ta senini mõelnud ikka, et kuni kooli lõpuni oleks majanduslikult kasulikum ema juures elada. Kuna ka emal endal polnud selle vastu midagi, siis nii saigi kokku lepitud. “Olgu öeldud, et meie omavahelised suhted on alati olnud keskmised, igatahes mitte kõige roosilisemad,” märgib tütarlaps. “Põhjuseks minu arvates see, et ema üldjuhul ei saa aru sellest, kui teised inimesed tema arvamust ei jaga. Ta püüab pidevalt oma vaateid teistele peale suruda. Näiteks kui ma noorem olin, meeldis mulle peale kooli kodus puhata, pikutada ja raamatuid lugeda. Ema pidevalt pahandas, ta ei saanud aru, miks ma ei taha selle asemel õue minna ja sõpradega kokku saada. Eks ma ikka tahtsin ja vahel sain ka, mõned head sõbrad mul ikka olid, aga ma tõesti ise eelistasin rahulikult kodus olla. Sel teemal oli meil hästi palju konflikte, ema nimetas mind väikeseks vanainimeseks... Muidugi on neid konflikte olnud ka hiljem, näiteks ei sallinud ta mu esimest poiss-sõpra, kes ometi oli igati viks ja viisakas poiss. Ema meelest oli ta aga liiga “nohik”! Kahjuks kolis see noormees oma perega välismaale ja seda kaugust meie suhe vastu ei pidanud. Ema ei vaevunud oma heameelt isegi varjama! Olin ääretult kurb ja nördinud. Nüüd on meil aga uus probleem - ema tervislikud eluviisid.

Suhkur ja jahu majast välja
Ühel õhtul teatas ema, et on otsustanud oma toitumist ja üldse elustiili tervislikumaks muuta. Noh, tore ju, mõtlesin mina. Kahjuks ei olnud siin toredat midagi. Ema hakkas valmistama veidra maitsega, õigemini maitsetuid toite, sest menüüst sai peale suhkru välja visatud ka kõik, mis sisaldas nt nisujahu, seega tavalised makaronid asendati täistera omadega, sai ja leib täisterasepikuga jne. Tuleb tunnistada, et mulle need väga ei maitse ja nii hakkasin endale eraldi toitu ostma – tundus normaalne lahendus minu arust. Mõtlesin, et nii võiks asi toimida, aga ema polnud sellega rahul ja hakkas mulle veenmistööd tegema, et ka mina peaksin oma toidulaua üle vaatama. Kas ma ikka teadvat, kui kahjulikult valge suhkur ja nisujahu organismile mõjuvad? Mina, kes ma olin harjunud oma hommikut alustama magusa piimakohvi ja saiakestega, ei olnud sellega sugugi päri. Mul on kehakaal normis ja tervis korras, ei tunne nagu vajadust momendil oma toitumist muuta. Kahjuks tunnen ema poolt ikka väga suurt survet. Talle meeldib süüa teha ja kui ma varem pidasin tema kokakunstist väga lugu, siis nüüd need uued toidud mulle sugugi ei maitse, ema on aga solvunud, kui ma ei söö, ja hakkab siis taas pihta oma loenguga tervisliku toitumise olulisusest.

Tobe tüliõun
Iseenesest kõlab see ju ilmselt mõttetu probleemina, ega sellepärast vast kodust kohe välja kolima ei hakka. Aga häirib see ikka küll, kui sulle pidevalt midagi vastumeelset peale surutakse, olgugi see võib-olla õigetel ja üllastel eesmärkidel. Ema leiab, et kui mina oma toitumist ei muuda, siis olen varsti haige ja ülekaaluline. Kusjuures ma ei ole absoluutselt mingi selline, kes pidevalt rasvast ja magusat endale sisse ajaks, söön enda meelest täiesti tavaliselt, lihtsalt ei ole midagi menüüst välistanud ja söön seda, mis maitseb. Olen ka ise piisavalt kodus toitu valmistanud, vanasti oli emal selle üle hea meel. Nüüd muidugi põlgab ta minu road ära, need ei olevat piisavalt tervislikud. Ma jah, kasutan koogi küpsetamisel ikkagi nisujahu ja panen sisse tavalist suhkrut, mitte mingit kookospalmi oma või steviat või mis need kõik variandid veel olidki... Teen mõnikord makaronivormi ja ikka tavalistest makaronidest, ostan ja tarbin heameelega ka virsikujogurtit, mitte ei sega seda marjadest ja maitsestamata jogurtist ise kokku.
Püüan emale järjepidevalt selgitada, et igaüks otsustab oma toitumise üle ise, aga kahjuks tundub, et tal on väga raske leppida sellega, et minu arvamus võib olla teistsugune kui temal.”



Vaadatud 475 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Hillar

Peedimahl-katel ja kõva värk

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi