Suhted: Hädas teismelisega – tüdruk lihtsalt õgib ennast paksuks

15.10.2017 14:05
Anna-Britt Gnool
Kommentaarid
0
Foto:

Marit (38) on peagi 15-aastaseks saava tütre ema. Viimasel ajal teeb tütre pidev söömine ja tõusev kehakaal talle tõsiselt muret.

"Ma ise koju rämpsu ei osta ja taskuraha olen ka piiranud, aga miski ei aita," ohkab naine. "Laps aina sööks ja sööks, liikuda ta ei viitsi ja selle tulemusel ta aina paisub nagu saiatainas..." Asi pole Mariti sõnu enam pelgalt välimuses, tütre kehakaal on juba üle igasuguste normide ja läheneb rasvumisele.
Marit kasvatab tütart juba palju aastaid üksi ning on sageli tundnud puudust teisest lapsevanemast, kellega lapsekasvatamise muresid ja rõõme jagada. "Üldiselt aga olen siiani ikka uskunud, et olen hästi hakkama saanud," kinnitab naine siiski. "Tütar on arukas ja tubli, koolis läheb tal hästi. Paraku on nüüd esile kerkinud probleemid, millega ma kuidagi ise toime tulla ei oska. Tüdruku toitumine on käest täiesti ära läinud. Ta on alati armastanud magusat ja rasvasemaid sööke, kartulikrõpse ka nagu ilmselt paljud noored. Kuid varasemalt oli see asi kuidagi rohkem kontrolli all, ta sõi ikka mõistlikku kodutoitu ka ja kehakaal oli ka enam-vähem korras, kuigi peenike laps pole ta kunagi olnud.
Viimase aastaga on laps aga kaalus päris tublisti juurde võtnud ja see ei ole niisama juhtunud - ma reaalselt näen, kuidas ta jälle tuleb suure krõpsupakiga, mille ta õhtu jooksul nahka pistab, ma näen kommipabereid tema toas, ma näen, kuidas ta pidevalt midagi näksib. Isegi siis, kui just äsja on õhtust söödud, märkan ma varsti teda jälle midagi mälumas. Kui küsin, kas sul jäi siis kõht tühjaks, vastab ta eitavalt. Ja ei oska midagi vastata, kui ma pärin, et mispärast ta siis ometi jälle sööb, kehitab ainult õlgu. Ma ei tea, kas kehakaal teda ennast häirib - vot seda ma hästi jutuks võtta ei taha, et noorele inimesele mitte komplekse tekitada. Kuid küsimus ei ole enam paaris lisakilos, viimase aastaga on laps muutunud ikka päriselt ülekaaluliseks.

Päris ära jätta taskuraha ei saa
Ühele sõbrannale kurtsin oma muret, tema küsis, kas taskuraha ei saaks piirata, et tal ei oleks võimalik seda jama osta. No ma olen piiranud küll, niisama laristamiseks kuigi palju ei anna, pigem ikka siis, kui tal on reaalselt vaja midagi osta või kuskile minna. Kuid mingi kopikas peab lapsel minu meelest siiski olema, päris ära jätta seda ka ei saa. Pealegi saab ta mingite ajavahemike tagant, üsna kaootiliselt küll, raha ka oma isa käest. Ja ega siis ei saa mina öelda, mida ta selle rahaga teha võib või ei või. Kas siis 15-aastane kuulab, kui talle öelda, et ära osta krõpse või kommi? Ega ikka ei kuula küll. Teised väidetavalt ostavad ka, ja ma ei arvagi, et ta selles osas mulle luiskab. Töötan ise ühe toidukaupluse läheduses ja näen alailma, kuidas noored sealt krõpsude ja limonaadidega välja tulevad.
Tervislikust toitumisest ei oleks nad nagu eales midagi kuulnudki. Mina olen tütrele ikka väiksest peale rääkinud, mida tasuks süüa ja mis ei ole tervisele hea, olen ka ise eeskuju andnud - komme ja krõpse pole ma koju kunagi ostnud, küll aga küpsetanud aeg-ajalt magustoiduks näiteks ise kooki või teinud kisselli või midagi muud seesugust. Kahjuks on tütre maitse ikkagi sootuks teine. Ja see asi teeb talle juba tõsiselt kahju.

Stressis ei tohiks asi olla
Olen ise mõelnud, et kas asi võib olla stressis või koguni depressioonis. Paljud hakkavad sellises olukorras ju mõõdutundetult sööma. Kuid minu tütrel pole mingit stressi, ta on muidu täiesti rõõmus, tal on sõpru, koolis on hinded korras... Räägime ikka avameelselt teineteisega ja olen ka küsinud, kas midagi talle muret teeb, aga hetkel nagu pole tal midagi selle kohta olnud öelda. Pealegi ma tunnen oma last ja näen kohe ära, kui ta on tujust ära.
Pigem näib mulle, et tüdruku isu kasvamisel polegi otsest põhjust. Lihtsalt armastus pideva näksimise vastu ja viitsimatus liikuda ning trenni teha ongi see, mis ta kehakaalu järjest ja järjest kasvatab. Aga mida siis mina kui lapsevanem saaksin teha, et tüdruk ennast kokku võtaks? Praegu ostan muudkui aga suuremaid riided, laps paisub nagu saiatainas... Ma ei tea, kui palju ta kaalub, aga välimuselt on ta selle aastaga ikka tohutult muutunud. Kardan, et tema kehakaal on juba niisugune, mida hakatakse lugema rasvunuks. Kui asi nii jätkub, teeb ta oma tervisele ju tohutult liiga! Ma olen mõelnud, kas koolis tänapäeval ei räägita toitumise teemadel? Võiks ju mingi asjaliku spetsialisti noortega kohtuma kutsuda, ehk võetaks natukenegi kuulda..."

Vaadatud 1868 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jäta kommentaar
Korda turvakoodi