Suhted: Hämmeldunud noormees: “Kas iga sammu peab ­sotsiaalmeediasse postitama?!”

Meelis (24) kohtus hiljuti neiuga, kes muidu on igati tore ja armas, kuid kelle käitumine on noormehe mõne­võrra segadusse ajanud.

Nimelt on tütarlapsel kombeks iga liigutus kohe Facebooki või Instagrami postitada – kohv või praad söögikohas, ilus lill jalutuskäigul, lihtsalt pildid iseendast... Meelis sellist asja ei mõista.
“Mina olen selles mõttes omavanustest vist palju erinev, et mul ei ole mitte ühtegi sotsiaalmeedia kontot ja ma ei tunne neist ka mingit puudust,” räägib Meelis. “Eelistan suhelda inimestega otse, telefonitsi või siis meili teel, mul ei ole rohkem mingeid vahelülisid vaja ja kindlasti ei armasta ma endast fotosid kuskile avalikult üles panna. Sellise suhtumise üle on enamik mu sõpru kulmu kergitanud ja paljud on ka otse välja öelnud, et eks sa ikka üks veidrik oled. No ju ma siis olen. Aga minu arvates lähevad tänapäeva noored selle sotsiaalmeedia kasutamisega ikka päris pööraseks.
Viimase aja parimaks näiteks selle kõige kohta on tütarlaps, kellega ma hiljuti tuttavaks sain. Tütarlaps, kes mulle tegelikult väga meeldib ja mina isegi vist talle ka, aga... mõned asjad tema käitumises on minu jaoks äärmiselt veidrad. Nimelt on telefon tal absoluutselt kogu aeg peos, ka siis kui me näiteks koos jalutame ja juttu ajame või kui ta näiteks minu pool külas on. Kõigest on vaja pilti teha ja see kohe kusagile üles laadida! Ta on palunud korduvalt, et teeksin temast pilti, näiteks õues mõne kivi vastu toetamas või kibuvitsa- või sireliõite vahel, tahtnud on ta ka meist koos pilti teha, kuid ma pole lubanud.
Tean ju, et see läheb tal kohe kusagile üles. Viisin tütarlapse restorani sööma - igast roast tegi ta pildi ja asus sealsamas laua ääres neid üles panema. Pärast näitas mulle veel uhkusega, et näe kui ägedad tulid ja juba on nii palju laigitud.

Keskenduks päriselule?
Olen viisakalt ja ääriveeri öelnud neiule, et miks mitte keskenduda päriselule ja nautida hetki, selle asemel, et hakata neid kohe pildistama ja kuskile üles postitama. Kuid selle peale vastas tema vanasõnaga, et jagatud rõõm olla topeltrõõm ja jagatud mure pool muret. Ehk siis et see olla tema viis jagada teistega oma elu muresid ja rõõme ning ennast seeläbi väljendada.
Olen kiiganud tema kontot ta telefonist, seal on tõesti meeletutes kogustes pilte ja neid klõpsibki ta siis igapäevaselt juurde teha. Neiu on äärmiselt hämmingus, et minul neid kontosid ei ole ja ta on olnud ka päris nördinud, et ma pole lubanud endast pilte üles panna.
“Kas sa häbened ennast minuga koos näidata?” on ta korduvalt küsinud. Ma olen püüdnud selgitada, et ei, kaugeltki mitte ei häbene, kuid mulle lihtsalt ei meeldi, kui minu pildid on kuskil avalikult kõigile vahtimiseks ja kommenteerimiseks. On aru saada, et ta ei mõista seda. Oleme tuttavad olnud kõigest veidi üle kahe kuu, kuid sel teemal juba päris palju vaielda saanud. Mind häirib kohutavalt, et temaga ei ole võimalik lihtsalt ja rahulikult koos aega veeta, kogu aeg peab tütarlapsel nina olema telefonis või siis on ta oma pilte tegemas – endast või millestki enda ümber.
Mul tekib küsimus, milleks talle üldse suhted (ükskõik, kas armastuse või sõbra­suhted), kas ainult teistele näitamiseks ja eputamiseks?

Tulevik on kahtlane
Ma ütlen ausalt, et kuigi see neiu mulle muus osas tegelikult väga meeldib, on meievahelise suhte tulevik äärmiselt kahtlane. Mul lihtsalt niivõrd viskab üle kogu see nuti­hullus, see sotsiaalmeedias elamine. Olen ise hoopis teistsugune, ja küllap meil seetõttu väga midagi ühist ei ole. Arvatavasti on parem, kui selline neiu leiab noormehe, kes samuti on aktiivne sotsiaalmeedia kasutaja ja sinna postitaja, võib-­olla selline, kes näiteks postitab alatasa pilte endast ja tütarlapsest koos, kirjutab sinna juurde ilusad sõnad sellest, kui väga tal on vedanud... Mina ei suudaks ealeski kirjutada armastuseavaldusi nii, et need on tervele ilmale lugeda ja vahtida. Aga nagu öeldakse, eks iga pott leiab omale paraja kaane - või kuidas see ütlus oligi? Arvan järjest enam, et koos saavad õnnelikuks vaid sarnaste vaadetega inimesed.”