Suhted: Kena sportlik noormees osutus hambutuks vanameheks

10.03.2019 22:05
Anna-Britt Gnool
Kommentaarid
8
Foto:

Tiina (31) on vallaline naine, kes uue kaaslase otsingul ­otsustas proovida populaarse Tinderi tutvumisrakenduse abi.

"Aga see jäi küll viimaseks korraks, kui selle kaudu kellegagi kokku saan," on ta veendunud pärast hiljutist hirmutavat kogemust. Nimelt selgus, et pildil nii kena ja sportliku mulje jätnud noormees on tegelikult hoopis hambutu ja kiilaneva pealaega vanamehepäss!
Tiina leiab, et eks tema lugu ole päris klassikaline ja ei midagi erilist - on ju ammust aega teada, et netis kohatud inimesed ei ole enamasti päris need, kellena ennast esitlevad. "Aga sellegipoolest tahaksin hoiatusena oma loo ära rääkida, sest ma ise ehmusin kõigele vaatamata tublisti ja ausalt öeldes sain ka haiget - see inimene oli mulle meie kirjavahetuse kaudu juba meeldima hakanud ja lootsin väga, et meie vahel saab midagi olema," ohkab ta.
"Kuid endast peaaegu kaks korda vanema mehega ei hakka ma kohe päris kindlasti midagi aretama, see on enam kui selge. Marko esitles ennast 39aastase mehena, kes on hiljuti oma pikaajalisest elukaaslasest lahku läinud. No see on ju nagu minu olukord, ma olin ka aastaid abielus, aga möödunud aastal lahutasime.
Hakkasime siis Markoga suhtlema, tema pildid meeldisid mulle ja minu omad talle - lisasin endast väga ausad, alles hiljaaegu tehtud fotod. Vahetasime mitmeid kirju ja mina saatsin lisaks veel mõningaid pilte, Marko seevastu vabandas, et tal rohkem ei ole mingeid normaalseid pilte endast. Et saame parem kokku, küll siis näeme nagunii teineteist, ja et ega see pilt alati ei andvatki kõige paremat ülevaadet. No mina ei osanud sellest midagi halba arvata, vestlesime siis aga edasi ja lõpuks määrasimegi tõesti kohtumise. Olin väga rõõmus ja väga elevil, et teda lõpuks ometi näen. Käisin enne juuksuris, panin selga uue kleidi.

Kas mingi eksitus?
Kohtumine pidi toimuma ühes kenas Tallinna kesklinna kohvikus. Läksin sinna varakult kohale ja istusin aknaalusele kohale. Jälgisin põnevusega kõiki uksest tulijaid, püüdes neid mõttes kokku viia selle noormehega pildil. Olgu, 39 ei ole võib-olla enam teab mis noor, kuid pildil olnu nägi noor ja kena välja. Sisse astus noori mehi küll, aga ei ühtegi temaga sarnast. Ainult mingi vanem mees paistis kedagi ootavat, ta tellis letist omale kohvi ja istus sellega ruumi teise otsa. Seal hakkas ta samamoodi pingsalt ringi vaatama nagu mina seda tegin. Mõtlesin endamisi muigega, et see vaeseke on ka kellegagi pimekohtingule tulnud, kui mees äkitsi mind vahtima jäi ja püsti tõusis. Minu hämmastuseks lähenes ta mu lauale ja tutvustas ennast... Markona! Ma olin nagu puuga pähe saanud, mõtlesin, et see on mingi eksitus või nali, et see ei saa ju päriselt tõsi olla... ent paraku oli.
Ta istus mu lauda ja hakkas maast-ilmast juttu rääkima, nagu oleks kõik parimas korras. Kuidagimoodi siis söandasin mainida, et ta on justkui sootuks teistsugune kui pildil. No ausõna, see mees oli kuuekümnendates kindlasti, 39aastasest oli asi väga-väga kaugel! Pealagi kiilas ja takkapihta oli tal mitu hammast puudu. Olin pehmelt öeldes šokeeritud. Ma ei saanud aru, kuidas keegi nii räigelt võis petta?! Ta ise ühmas vaid, et oli jah pisut vana pildi saatnud, aga et ta ju rääkis juba ammu, et pole uusi ega häid pilte tal olemas praegu...

Kirjas sai kõik välja öelda
Mind päästis üks ootamatu telefonikõne sõbranna poolt. Mängisin selle niimoodi välja, et pean otsekohe lahkuma. Marko tahtis kangesti järgmist kohtumist kokku leppida, aga mina raputasin pead. Pärast õhtul, kui olin ennast natuke kogunud, saatsin talle ka e-kirja. Valasin sinna kogu oma pettumuse ja pahameele, ütlesin välja kõik, mida sellisest alatust käitumisest ja näkku valetamisest arvasin. Vastus tuli ka, mees oli siiralt üllatunud ja pahane veel koguni minu peale, et naised ju valetavat ennast kogu aeg nooremaks, mispärast siis mees ei või endalt mõned aastad maha võtta - ja et üleüldse, kas siis väline on kõige tähtsam, see näitavat ainult minu enda kohta, et olen üks mõttetu kullakaevaja ja ei muud... No tere hommikust! Need "mõned aastad", nagu ta seda nimetas, on tegelikkuses üle kahekümne aasta! Inimene lihtsalt valetas nii, et suu suitses, ja on nüüd veel minu peale pahane, julgeb mind sellepärast kullakaevajaks nimetada? Mina olin ju algusest peale täiesti aus.
Eks see lugu näitabki, et issanda loomaaed on ikka väga kirju ja neti teel sõlmitud tutvustesse tuleb esialgu väga ettevaatlikult suhtuda. Kuni pole inimest ära näinud, ei tea tegelikult üldse, kes kõige selle ilusa jutu ja piltide taga võib olla. Mina ise igatahes teen nüüd sedasorti tutvumisest pausi ja üritan rohkem panustada reaalses elus suhtlemisele."



Vaadatud 1636 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Arvi

Parem hambutu kui ennast täis inimene. Hambad ei kujunda inimest ei halvemaks ega paremaks. Kui iseloomud sobivad siis see ei sega. Kui ei sobi ei aita hambad ka.

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi