Suhted: "Kui tüütu – vanaema mängib kosjasobitajat!"

03.03.2019 22:05
Anna-Britt Gnool
Kommentaarid
3
Foto:

Maria (28) ei tea, kas nutta või naerda – ­tema vanaema on võtnud ­pähe, et aitab talle kaaslast leida.

Selleks on ta teda "juhuslikult" kokku viinud juba mitme oma sõbranna lapselapse või noore sugulasega. "Kuidas teha talle selgeks, et ma suudan endale ise elukaaslase leida, juhul kui seda peaksin soovima?" ohkab Maria, lisades, et praegusel hetkel soovib ta just nimelt üksi olla. Jätaks see vanaema vaid rahule!
"Mu vanaema on 74aastane, aga on alati olnud selline hästi kõbus ja nooruslik naisterahvas," räägib ta. "Pealtnäha ei ütleks üldse, et tal aastaid nii palju on. Tal on palju hobisid ja palju sõbrannasid, alailma on ta kuskil lennus ja midagi on tal käsil. Sealjuures armastab ta väga ka teistele nõu anda, kuidas nemad oma elusid peaksid elama. Eriti emale ehk oma tütrele, aga veelgi enam mulle.
Olen eluaeg kuulnud vanaema nõuandeid selle kohta, kuidas tervislikult elada ja mida süüa, mismoodi meestega käituda ja palju muid tarkusi. Nüüdseks on minu elu läinud niimoodi, et läksin aasta eest elukaaslasest lahku. Lapsi meil ei olnud - vanaema arvates väga kurb asjaolu, õnneks mina ise nii ei arva, sest vastasel juhul oleksin praegu ju üksikvanem. Igatahes on vanaema võtnud endale pähe, et ma pean kohe ja kiiresti endale uue mehe leidma, sest muidu jään juba nii vanaks, et ei jõuagi enam lapsi sünnitada. Halloo, on tänapäev ja ma olen alles kakskümmend kaheksa! Mul on tegelikult veel aastaid aega. Tahaksin praegu just nimelt natuke rahulikult võtta ja nautida vallalise elu, enne kui ennast perele pühendama hakkan. Vanaema aga ei saa aru. Ta on hakanud aktiivselt tegutsema, kuna talle ilmselt on jäänud mulje, et ma pole ise suuteline endale kedagi leidma. Sestap on ta endamisi läbi kaalunud vist kõik oma sõbrannade lapselapsed ja noored sugulased ja hakanud mind nendega kokku viima.

Oi, näed, kes mul külas on...
Esimene "juhuslik" kohtumine toimus nii, et vanaema kutsus mind külla. Ma polnud seal ammu käinud, mõtlesin siis, et miks mitte. Uksele tuli vanaema vastu saladusliku näoga ja ütles mulle vaikselt, et ärgu ma pahandagu, aga tema sõbranna Leida astus koos oma lapselapsega ka läbi. Mis mul ikka pahandada, eks ole. Aga Leida lapselaps osutus minust mõned aastad vanemaks habemikuks meesterahvaks, kes mind nähes kohe kuidagi kõhevile läks ja hirmsasti minuga suhelda soovis. Nägin ka, kuidas vanaemad omavahel kavalaid pilke vahetasid. Ilmselgelt oli siin midagi teoksil! Kannatasin olukorra kuidagi ära - ja keeldusin viisakalt, kui noorsand mu numbrit küsis ning võtsin vanaema pärast ette. Küsisin, mis värk see nüüd pidi siis olema. Vanaema läks kohe kaitsepositsioonile, et ega tema midagi ei plaanitsenud, lihtsalt sattusid külla ja näe, tundus, et noorhärra on sinust väga sisse võetud ja miks sa ometi talle oma telefoninumbrit ei andnud? Sundisin ennast rahulikuks ja selgitasin vanaemale, et ma ei soovi oma ellu praegu mingit meest, tahangi olla üksinda, keskenduda mõned aastad tööle ja hobidele, mida mul on mitmeid. Ma ei ole õnnetu ega üksildane! Lootsin, et vanaema sai aru, aga kus sa sellega.

Veel mitu "kokkusattumust"
Kahjuks ei jäänud see esimene nii-öelda kokkusattumus sugugi ainsaks. Vanaema laulab kooris ja oleme ema-isaga läbi aegade ikka tema esinemisi vaatamas käinud. Viimasel korral, nii nagu ta mind nägi, suundus ta otsekohe ühe noorepoolse meesterahva juurde ja vedas selle kättpidi minu juurde.
Sedakorda oli tegemist olnud ta sõbranna noorema sugulasega - ma ei mäleta enam täpselt, mingi Sirje õepojapoeg vms. Vanaema kukkus seletama ja tutvustama, et näe, Taavi tuli ka siia oma vanaema esinemist kuulama, vaat kui tubli ja tore noormees. Õnneks pääsesin sellest korrast üsna kiiresti. Siis olin juba väga nördinud ja pärast tuli jälle pikem jutuajamine, kus, nagu arvata oligi, vanaema jälle pahaselt kinnitas, et temal pole mitte midagi plaanis olnud.
Ega kaks kolmandata jäänud. Kolmas kord toimus ema sünnipäeval, kohvikus, kuhu vanaema purjetas sisse küll üksinda, ent kus ta hakkas mulle peagi kavalalt rääkima ühe meie sugulase tuttavast, kelle poeg olla Facebookis minu pilti näinud ja tahtnud teada, kas oleks lootust minuga tuttavaks saada. Lihtsalt uskumatu, arvestades, kui palju me oleme rääkinud sellest, et ma ei otsi kedagi ja palunud vanaemal mitte kosjamoori mängida! Sel momendil tekkis mul tõsine kahtlus, et kas tema mõistusega ikka on kõik korras?
Plahvatasin selle küsimuse peale sedavõrd, et rohkem ei ole vanaema julgenud mitte piiksugi teha mingite meestega tutvumise kohapealt. Kuid mul on tunne, et ega ta alla andnud ei ole - see poleks mu vanaema moodi. Küllap haub neid plaane nüüd endamisi edasi, kuidas mind ikka kellegagi kokku viia! Ema on ka pahane, arvab, et vanainimene on vist päris lolliks läinud, aga no mis sa teed sellisega?"



Vaadatud 936 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
VK

Inimene hoolib sinust ning tahab, et sa oleksid õnnelik. Kui ta sinust ei hooliks siis ei näeks ta ju nii palju vaeva. Proovi võtta asja teisest küljest, mitte arvates, et tahab sulle halba.

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi