Suhted: Nördinud neiu: meesõbrale ei kõlba mu riietumisstiil!
Kristiina (22) kohtus mõni aeg tagasi pimekohtingu raames noormehega, kes tundus igati sümpaatne.
Nüüdseks on noored kohtunud mõnda aega ja Kristiina oli seni väga õnnelik... kuid nüüd on meessõber hakanud tegema pidevaid vihjeid selle kohta, mida ta võiks seljas kanda ja kuidas välja näha. "Ta tahab, et hakkaksin mingiks beibeks!" on noor naine täiesti nördinud.
"Kaarel (26, nimi muudetud) on intelligentne, lõbus ja hea välimusega noormees, kellega meil jutt juba algusest peale väga hästi klappis," jutustab Kristiina. "Tänaseks on meie esmakohtumisest möödas veidi enam kui kolm kuud ja kuigi alguses olin ma veendunud, et tegemist on minu jaoks just "selle õigega", siis nüüd on mind hakanud vaevama kahtlused selles osas. Miks siis? Nimelt on Kaarel hakanud tegema pidevalt mingeid märkusi minu välimuse koha pealt. Küll küsib ta, miks ma nii harva kleiti kannan, küll soovitab, et võiksin juukseid lahti hoida ja lokid sisse teha, küll nuriseb, et ma kontsaga kingi jalga panna ei armasta.
Mina aga olen selline tavaline noor naisterahvas, kes küll kindlasti hoolitseb oma välimuse eest, aga ei armasta ennast väga üles lüüa. Mulle meeldib kanda näiteks suvel tenniseid, praegu talvel aga mugavaid ja sooje madalaid talvesaapaid, samuti on ka minu rõivad ennekõike mugavad ja praktilised, et nendega oleks hea olla ja soe. Igasugused kampsunid ja kardiganid on talvel minu lemmikud, suvel armastan mõnusaid T-särke ja teksaseid - teksadega käin ka praegu muidugi. Mõtlesin, et Kaarlile meeldin ma sellisena nagu olen - alguses ta kogu aeg tegi komplimente, ütles kui ilus tüdruk ma olen... Nüüd aga tajun nagu mingit pidevat rahulolematust. Ta tahaks, et ma ennast rohkem sätiksin ja eks ma sätin ka, kui kusagile välja läheme, aga igapäevaselt tõesti ei taha ega viitsi.
Enda muutmine poleks õige
Ma võiks ju, jah, ennast nii-öelda kokku võtta ja Kaarlile rõõmu teha, aga tunnen, et see poleks nagu õige tegu, kui hakkaksin ennast igapäevaselt lille lööma selleks, et temale meele järele olla. Ma ju siis nagu petaks nii teda kui iseennast. Pigem võiks ta algusest peale saada aru, kes ja missugune ma olen. Tundub aga, et temale see nagu hästi ei sobi, sest miks muidu ta mulle pidevalt neid märkusi teeb? Olen küsinud otse, et kas ma siis ei meeldi sulle sellisena nagu ma olen, nagu ma ise ennast hästi tunnen ja mulle olla meeldib?
Siis hakkab ta hämama, et no sa võiksid ju olla kohe vapustav kaunitar, kui sa natuke rohkem vaeva näeksid. Aga selles asi ongi - ma ei taha igal tavalisel päeval rohkem vaeva näha! Ma tahan tunda ennast vabalt ja hästi. Ja mul on ju ometi selleks õigus, või mis? Teine asi on see, et mulle kohe üldse mitte ei istu säärane surve avaldamine. Kui juba suhte nii alguses hakatakse igasuguseid nõudlikke vihjeid tegema, siis mis edasi saab? Mida ta veel tahab mulle peale hakata suruma või missuguseks oma maitse järele vastavaks mind vormida? Mul hakkab natukene nagu kõhe selle peale mõeldes.
Kinkis kallid kontsasaapad
Mul oli mõne nädala eest sünnipäev. Kaarel kinkis mulle kõrge kontsaga saapad, päris kalli firma omad ja tõesti ilusad ka. Ta teab mu jalanumbrit ja hoidis tšeki ka alles, et kui siiski ei sobi, saab vahetada. Aga saapad sobisid tõesti kui valatult ja muidugi olin ma rõõmus. Kahjuks ei osanud ma oodata, mis sellega kaasneb - kaasnes nimelt see, et nüüd eeldab Kaarel, et ma igapäevaselt nende uute saabastega käin. Saapad on ilusad küll, aga siiski mitte mugavad, mitte sellised, mida mina kui palju jala käiv ja ühistranspordiga liiklev inimene tahaksin igapäevaselt kanda. Mida ma koperdan nende kontsasaabastega, kui mul on olemas korralikud ja mugavad talvesaapad! Kaarel aga kirtsutab nende peale nina ja küsib ikka, et kus mu uued saapad on... No mida niisugusega küll peale hakata?!"