Suhted: Olen armunud oma mehe venda!

Marise (29, nimi muudetud) elu on pealtnäha ideaalses korras. Tal on korralik ja armastav mees, kena kodu ning imearmas pisipoeg. Ometi on naisel saladus, mida ta seni kellelegi pole rääkida tihanud. Nimelt on Maris juba pikemat aega olnud kõrvuni armunud oma mehe nooremasse venda.

Oma mees ei eruta enam
“Olen oma mehe Kristjaniga (nimi muudetud) koos olnud juba viis aastat ja meil on väike kaheaastane poeg,” ütleb Maris. “Teadsin juba siis, kui mehega tuttavaks saime, et tal on olemas kolm aastat noorem vend Martin (nimi muudetud). Olin ka Martiniga paar korda kohtunud, aga siis läks ta mitmeks aastaks välismaale õppima ja pikka aega ei olnud temast midagi kuulda. Nüüd aga aasta tagasi tuli Martin lõplikult Eestisse tagasi ja hakkas kohe ka Kristjaniga üsna aktiivselt suhtlema. Juba siis, kui ta esimest korda meile külla tuli, jäi mu pilk tal kuidagi väga kauaks pidama ja mõtlesin, et väga tore noormees. Avastasin kohe, et ta on hoopis teistsugune kui Kristjan – avaram, siiram, lõbusa jutu ja laheda käitumisega. Kristjan on üsna kinnine inimene ja nalja tegema kuigivõrd ei kipu. Selline tõsine eesti mees. Aga jah, Martin võlus mind algusest peale. Mõistusega võttes sain siis ja saan ka praegu ideaalselt aru, et mingid soojemad suhted meie vahel ei hakka kunagi võimalikud olema, sest oma perekonda lõhkuda ning mehele ja lapsele haiget teha ei soovi ma mingil juhul. Paraku ei saa aga südant sundida, ja õudusega olen juba pikemat aega hakanud tundma, et oma mees ei paku mulle enam rahuldust ei füüsilisel ega ka hingelisel tasandil.

Martin pole samuti ükskõikne
Viimasel ajal on Kristjani vanemate juures üsna sagedasti korraldatud grillpidusid ning olen seal Martiniga üsna palju saanud vestelda ja aega veeta, ilma et sellest kellelegi imelik mulje jääks. Sest oma mehe vennaga suhtlemises pole ju midagi kummalist? Ja nende jututundide ajal olengi avastanud, kui palju on meil tegelikult ühist – palju enam kui Kristjaniga. Olen mõistnud ka seda, et Martingi pole minu vastu sugugi ükskõikne, ta on sellele läbi lillede üsna mitmel korral vihjanud. Lähenemiskatseid ta muidugi üritanud ei ole, selleks on kaks venda omavahel liialt lähedased ja tean, et Martin ei tahaks iialgi Kristjanile haiget teha. Ja nagu juba mainisin, siis mina samuti mitte.

Kas tõesti vaid tühipaljas armumine?
Olen väga palju tuleviku teemadel mõtteid mõlgutanud. Olen mõtetes väga põhjalikult analüüsinud enda ja Kristjani suhet ning leidnud, et teda maha jätta ma mingil juhul ei soovi. Temaga on väga turvaline ja kindel, ta on hea inimene ja meie lapsele suurepärane isa.
Ma ei taha heita ühe väikese peakaotamise pärast kõrvale kogu meie ühist elu ja ilusaid hetki. Leian, et see oleks minust alatu tegu ja mul pole selleks õigust. Pealegi hoolib Martin oma perekonnast tohutult palju ning seetõttu ei oleks ta iialgi nõus minuga mingit suhet looma. Niisiis olengi jõudnud seisukohale, et elan edasi nii, nagu polekski midagi juhtunud. Püüan olla toredaks naiseks oma mehele ja heaks emaks oma pojale. Võimalik, et Martin kolib peagi teise Eesti otsa elama, siis läheb ehk ka minul olemine natuke kergemaks, kui ta mul pidevalt silme all ei ole. Elame-näeme. Senikaua üritan nautida oma armunud olekut ja liblikaid kõhus.”