Suhted: Pensionärist ema jahib viisteist aastat nooremat meest

11.08.2019 20:05
Anna-Britt Gnool
Kommentaarid
7
Foto:

Mai (34) murrab pead, kuidas oma emale mõistust pähe panna. Mai 66aastane ema Helle on armunud endast viisteist aastat nooremasse mehesse, jookseb tal järel ja üritab härrat igasuguste nippidega võluda.

"Mees pole aga üldse huvitatud, ema võiks ometi aru saada ja asja täie mõistusega võtta," ohkab naine. "Esiteks teeb ema omale sedaviisi häbi, teiseks saab ta lõpuks ka väga haiget!"
Mai jutustab, et on emaga alati olnud üsna heades ja lähedastes suhetes ning elu on läinud nii, et ema elab temaga samal tänaval. "Elame väikeses äärelinnas ning oleme põhimõtteliselt naabrid," ütleb ta. "See on mugav ja tore lahendus, sest saab alati vajadusel ema juurde sisse astuda, rääkida juttu, mõnikord paluda tal lapsi hoida - mul on kaks algkooliealist poega, kellele ema on toredaks vanaemaks. Olgu öeldud, et ema on juba aastakümneid elanud ja olnud üksi - minu isast lahutas ta juba siis, kui olin ise alles nii viie-kuuene. Pärast seda tean, et ta on mõnede meestega väljas käinud, aga midagi tõsisemat pole tulnud. Ema on ise kinnitanud, et soovib olla kõigist sõltumatu ning elada üksinda, et on sedamoodi kõige õnnelikum.
Nüüd on ta siis möödunud aastast alates pensionäri staatuses ning on väga rahul, et on aega rohkem iseendale elada, puhata ja lihtsalt olla. Kõik olekski tore, kui mu ema poleks äärmiselt õnnetul ja veidral kombel armunud. Meiega samale tänavale kolis üks üksik meesterahvas, viiekümnendates eluaastates. Ema mul on hea ja aktiivne suhtleja, läkski kohe uue naabriga tutvust sobitama. No ja pärast seda märkasin kohe, et ta on kuidagi eriti suures õhinas, muudkui räägib sellest naabrist, et kui tore see on ja kui vahva oli temaga lobiseda...

Luurab aknal
Pärast seda hakkasin nägema, kuidas ema lausa passib akna peal ning nii kui naabrihärra majast välja tuleb, on ema ka kohe kõpsti tänaval. Tuli välja, et naaber on alles 51aastane, seega emast viisteist aastat noorem. Asi tundus üsna kahtlane. Küsisin siis emalt, et mis toimub, kas talle tõesti meeldib see härra või mis. Mõelda vaid, ta tunnistaski pisut häbelikult, et tõepoolest on see väga sümpaatne mees ja tal on tema vastu tunded tekkinud. Kahjuks ei paistvat härra aga teda selles mõttes eriti märkavat, ehkki olevat vallaline – selle oli ema juba jõudnud välja uurida. Soovitasin talle, et ärgu siis ometi pressigu peale, kui teine huvi ei tunne.
Ema oli küll nukravõitu, aga tundus, et ta sai sellest ise ka aru. Mis aga selgus – ema ei jätnud ikkagi selle mehe järele jooksmist! Näen alatasa, kuidas ta endiselt sätib ennast õue naabriga vestlema, ükskord sõna otseses mõttes jooksiski mehele järele, kui see kiirel sammul oma auto poole suundus!
Mul oli ema käitumise pärast lausa piinlik, just nagu mingisugune plikake, kellel pole aru peas. Naabrimees olevat ema sõnul küll alati viisakas, kuid kardan, et ema mõjub talle tüütult. Kui ta temast kui naisterahvast huvitatud ei ole, siis võib säärane pidev tähelepanu olla pealetükkiv ja ebameeldiv. Kujutan ette, et kui näiteks minul keegi must viisteist aastat vanem meesterahvas muudkui järele jookseks, oleksin ikka väga häiritud.

Tahtis sünnipäevale kutsuda
Hiljaaegu oli ema sünnipäev. Ta tähistab seda enamasti kodus, tavaliselt pereringis, vahel tulevad ka mõned tema sõbrannad, ka lähedasemad sugulased. Nüüd tuli ema lagedale ideega, et sümpaatse naabrihärra võiks ka kutsuda, „muidu teine nii üksildane ja kindlasti ta rõõmustaks!“ Olin lausa jahmunud sellisest „kavalast“ plaanist. Milleks kutsuda perepeole sisuliselt võõrast inimest, kelles see kutse ilmselt ilmset ebamugavust tekitaks? Ja kusjuures, ema kutsuski. Härra muidugi ütles ära, tal olevat sel päeval midagi ees. Tõenäoliselt oli see viisakusvale, et olukorrast pääseda. Püüdsin emale siis veel kord delikaatselt selgeks teha, et ole inimene, ära käi teisele peale sedamoodi. Ema solvus, tema üritavat lihtsalt hea naaber olla. Jaa, kindlasti, ega ma eile sündinud ei ole…!
Tänan õnne, et mu ema eriline arvutikasutaja ei ole, muidu oleks ta kindlasti juba ka naabrimehe meiliaadressi või Facebooki lehekülje välja uurinud ja pommitaks seal kirjadega. No mida küll teha sellise õnnetult armunud pensionäriga? Lugu võib kõlada koomiliselt, aga minu jaoks see seda teps ei ole, olen mures ema käitumise pärast – see on piinlik ja teiseks võiks ta ükskord olukorraga leppida, leidku ometi mõni endaealine härra, kui on soov kaaslase järele!“



Vaadatud 1485 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Tütar ei tohi

oma tahet peale suruda. Kommajad, jätke jalgade vahe sügelemised endile. Tõelist sügelust näete meie esikaanetel. Vanasti voodist voodisse lendajaid nimetati litsideks. Kas nüüd ka. Või palju pruugitud kõhualusteks, kes proovivad enda sügelusega raha teenida ja kergelt läbi elu minna.

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi