Suhted: Suhe karil, sest mees istub aina ninapidi telefonis

03.02.2019 18:05
Anna-Britt Gnool
Kommentaarid
2
Foto:

Riina (28) keelitas elukaaslast juba mõnda aega, et too ometi ükskord loobuks oma vanast nuppudega telefonist ja ostaks kaasaegsema.

Seda, milleni nutitelefoni ost aga viis, poleks naine osanud uneski näha. "Nüüd ei saa mehega enam praktiliselt üldse suhelda, sest ta ainult istubki telefonis ja mängib," kurdab ta.
Riina ja Mario (29) on paar olnud kolm aastat. Neil on juba ka aastane tütar. "Seni on meil kõik olnud hästi, aga nüüd on hakanud suhet varjutama üks natuke kummalisevõitu probleem," räägib Riina ja nendib siis, et ega see vist õigupoolest tänapäeval nii kummaline olegi, ainult et tema enda jaoks tuli see kõik küll suure üllatusena. "Mario on selline mees, kes naljalt ei taha mingite uuendustega kaasa minna ja ta ei taha ka osta endale mingeid asju kui pole täielikult kindel, et seda just päriselt tarvis on. Näiteks kannab ta oma rõivad samahästi kui ribadeks ega osta uusi särke või pluuse enne, kui vanadel augud sees on või viledaks kulunud. Sama kehtib ka näiteks sokkide ja aluspesu puhul. Põhiliselt varustan teda nende asjadega mina, kuna muidu oleks vahel lausa piinlik, et mees niimoodi kaltsakana ringi käib. Aga see selleks. Rääkida tahtsin ma tema telefonist. Mario kasutas endiselt nuppudega telefoni, kui me tuttavaks saime. Ta oli sellega rahul, sest helistada ju sai, aku pidas hästi vastu ja midagi rohkemat ta telefonilt ei soovinudki. Mäletan, et ma aeg-ajalt natuke tögasin teda selle telefoni pärast... oh, kui rumal ma olin! Soovitasin talle, et ostku ikkagi nutikas, kuna ma ju nägin, et tegelikult tal oleks seda vaja läinud küll - alailma helistas ta minule, kui oli vaja midagi internetist välja uurida, näiteks mis kellani mõni asutus on avatud või mõnda telefoninumbrit või mis tahes asja...

Avastas uue maailma
Ma ei tea, kas Mario oleks sellegipoolest endale telefoni ostma hakanud, kui tal vana poleks ühel hetkel üles öelnud. Aga just nii juhtus. Ja nüüd siis võttis mees tõepoolest lõpuks mind kuulda ja soetaski omale ühe lihtsamat sorti nutitelefoni. See nõudis tal esialgu harjumist ja mõnda aega ta muudkui kurtis, et vana oli ikka lihtsam ja loogilisem. Kuni... ta enam ei kurtnud. Mingil hetkel avastas mees enda jaoks telefonis olevad mängud ja see oli nagu täiesti uus maailm ta jaoks, õhinaga ta muudkui mängis ja mängis ja mängis, kõik muu näis olevat unustatud.
Kui varem tegeles mees pärast tööd heameelega lapsega, siis nüüd istub ta vaid telefonis. Ma jälgisin seda asja esialgu hämmeldusega eemal. Ei hakanud midagi ütlema, kuna olin kindel, et see on selline esialgne nii-öelda vasikavaimustus, mis läheb peagi iseenesest üle ja küll siis mu normaalne mees jälle välja ilmub. Kahjuks läks aeg üha edasi ja seda äratüdinemist ootan ma ka veel nüüd, kus telefoni ostust on möödas üle poole aasta. Tegelikkuses istub Mario praktiliselt kogu oma vaba aja ninapidi seal telefonimängudes. Ükskord olin ise duši all ja palusin tal lapse järele vaadata. Juba pead loputades kuulsin toast kisa ja kui lõpuks välja tulin, avastasin isa jala küljes rippuva lapse, kes oli nii korralikult püksi teinud, et terve selg oli koos, lisaks oli ta juba selle mõne minutiga jõudnud kõik paberid elutoa laualt maha pühkida... Mario istus rahumeeli telefonis ega teinud teist nägugi!

Ise ei saa probleemist aru
Kui nüüd tekib küsimus, miks me omavahel neist asjadest ei räägi, siis me räägime ja kogu aeg! Lihtsalt et Mario ei tunnista absoluutselt probleemi olemasolu. Tema meelest ma paisutan asja üle, mõni telefonimäng oleks nagu hirmus suur asi nüüd. Lapse valveta jätmise peale muidugi ei olnud tal midagi muud õigustuseks kosta, kui et: mul oleks see mäng kohe läbi saanud ja siis ma oleksin tegelenud...
Nüüd ma siis kirun ennast, et oli mul üleüldse vaja talle see nutitelefoni mõte pähe panna! Alguses ta rääkis, et tahab endale järgmiseks ka nuppudega vanamoodsat telefoni, et see on mugav ja aku peab hästi... aga mina märkisin talle ära olukordi, kus tal oleks interneti kasutamine vajalik olnud, ja nii ta selle nuhtluse nüüd meile kaela peale tõigi.
Ma tõesti ei kujuta ette, mismoodi sellise nutisõltlasega siis nüüd käituma peaks - pole mina ise ega ükski mu tuttav kunagi nii hullusti ära pööranud! Praegu on meil suhe igatahes lausa kriisis selle värgi pärast, sest on see siis normaalne, kui oma mehega praktiliselt üldse suhelda ei saa ja laps oma isaga ka mitte? Ei saa isegi kümme minutit last valvata ja oma telefoni käest panna, et teine inimene saaks pesemas ära käia..."



Vaadatud 1198 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
mine

litsimajja

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi