Suhted: Suhted karantiini ajal – pere ajab hulluks!

29.03.2020 20:05
Anna-Britt Gnool Illustreeriv pilt
Kommentaarid
3
Foto:

Merle (32) perekond ­saabus ­mõni aeg ­tagasi välisreisilt ja viibib seetõttu hetkel karantiinis.

Kõik pereliikmed on õnneks terved ja püsivad kodus, kuid just see kodune olukord ajab neid omavahel kõvasti riidu. "Kuidas ma küll ootan, et olukord juba normaliseeruks," ohkab pereema ja tõdeb, et pidev ninapidi koosolemine ajab hulluks.
Merle ja tema elukaaslase Taneli kodus on kasvamas kaks last - üks neist käib teises klassis, teine on alles lasteaiaealine. Kuna varasemalt on igal pereliikmel ikka olnud omad kohustused - töö, kool, lasteaed –, siis nüüd ühtäkki tuleb kõigega hakkama saada koduses keskkonnas. "Ja see on täiesti ootamatult raske," tunnistab Merle. "Vanema lapse puhul tuleb mul jälgida, et ta distantsõppel oma ülesanded kõik tehtud saaks, ise pean ma samal ajal kodust töötama. Kõige keerulisem on noorema lapsega, kes on üsna "emmekas" ja ise endale naljalt tegevust ei otsi. Isegi oma isa talle hästi ei kõlba, ikka mina olen see, kes peab tulema mängima ja ühte ja teist ja kolmandat asja temaga koos tegema... Oleme muidugi püüdnud tal mitte laste pähe istuda – kui emme peab töötama, siis emme peab töötama ja punkt! Kes see minu lapsepõlve ajal päevad otsa lastega põrandal istus ja mängis? Ikka ise pidid lapsed omale tegevust leidma.
Taneliga tekivad tülid enamasti sellest, et ma üritan suunata siis teda lastele mingeid tegevusi organiseerima. Mitte tingimata nendega mängima, aga vähemalt suunama nende tegevust, et nad saaksid iseseisvalt edasi tegutseda. Tanel aga käitub süüdimatult, ütleb et temal ei ole aega, tal vaja ka tööd teha jne. No aga mina, kas mul ei ole vaja teha? Kas mina pean terve päeva jõudma olla õpetaja, lapsehoidja, töötaja, kokk ja ma ei tea, mis kõik veel?

Tekivad pinged ja tülid
Sellest lähtuvalt muidugi ongi tekkinud meie kodus päris korralikud pinged ja tülid. Lapsed lärmavad, ei kuula sõna ja ajavad meid hulluks, eriti väiksem, aga ega suuremaga ka lihtne ei ole, sest tema ei saa kuidagi oma koduseid koolitöid tehtud. Kogu aeg peab tal nagu kubjas järel käima, et kas selle ja teise ja kolmanda asja said ära tehtud? Ja kui ta saabki mingi asjaga järje peale ja asub tegutsema, hakkab kindlasti väiksem lärmi lööma, mistõttu on suurema töö häiritud. Mina pean samal ajal üritama teha enda tööasju ning ühtlasi väiksemat last suuremast eemale hoidma, et too saaks rahus õppida. Tanel on ninapidi oma sülearvutis ja vahel läheb ta sellega koguni magamistuppa ja keerab ukse enda järelt lukku, et keegi segama ei saaks tulla. Mind ajab selline käitumine lausa marru! Tülitsenud oleme sel teemal juba palju kordi, aga tema üksnes seletab, kui väga tal on tarvis teatud tööasjad ära teha ja tähtajad kukuvad ja ülemus utsitab takka. Nagu minul ei oleks seda tarvis! Minu töös ei ole tähtaegu, seda küll, aga ära tuleb töö teha sellegipoolest.

Puudub igasugune vaheldus
Nii et kodus on paras hullumaja praegu. Palju päästaks, kui saaks vahepeal käia näiteks kohvikus, saada sõbrannaga kokku, käia näiteks kinos. Kahjuks ei ole see võimalik. Me käime kodu lähedal inimtühjas metsas jalutamas, kus lapsed saavad joosta ja endid veidi väsitada. Õnneks seda me saame teha, muidu läheks koduseinte vahel vist päris hulluks.
Ega mu jutul vist suurt muud mõtet olegi, kui et tundsin vajadust ennast välja elada. Perekond on tore asi, aga kui pead nendega päevast päeva ja tunnist tundi koos olema ja lisaks samal ajal veel töötama, siis nii tore enam ei ole. Tähendab, on muidugi ka meie päevades toredaid hetki, kuid kahjuks suudame üksteist suurema osa ajast siiski hulluks ajada. Mõtlen hirmuga selle peale, kuidas olukord riigis võib kujuneda ja et see kõik võib veel kuid kesta. Ei taha mõeldagi, mis saab siis inimeste peresisestest suhetest!"

Vaadatud 1850 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
nikumees

ma puurisin naabrinaise korterisse augu,hea nikku teha!

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi