Suhted: Üks küürib, teine määrib
Raili (21) kolis hiljuti noormehega kokku ning avastas oma ehmatuseks, et varem korraliku mulje jätnud poiss ei viitsi enda järelt üldse koristada. Korraarmastajast Railil on noormehe asjade kokkukorjamisest juba sügavalt villand.
„Ma tõesti ei kujuta ette, kas on kõik mehed sellised või on lihtsalt minule säärane räpakoll sattunud,“ kaebab Raili. „Oleks ma teadnud, et olukord selliseks kujuneb, poleks ma Priiduga üldse hakanudki koos elama. Niisama koos aega veetes ei saanud kunagi aru, et ta nii lohakas võib olla. Nüüd on aga asi suisa hull. Oleme koos elanud alles kolm nädalat, aga juba on nii, et mina küürin ja tema määrib. Köögis ei saada musti nõusid isegi kraanikaussi tõstetud, rääkimata nende ärapesemisest. Kui Priit on omale võileiba käinud tegemas, on nii laud kui põrand täis saiapuru ja vorstinahku ning tühjad saia- või leivakotid vedelevad kapil või laua peal. Ühesõnaga, kõik visatakse sinna, kus juhtub, pidevalt kleepub midagi ning pea kogu aeg on kusagil jälle mingi laga, mida koristada. Sokkidest ja üldse riietest ma parem ei räägigi – neid vedeleb nii diivani seljatoel, voodi all, tugitooli taga kui ka lihtsalt keset põrandat. No ei saa siis täiskasvanud inimene oma riideid kappi või pesukorvi pandud! Nagu väike laps.
Ei jõua enam koristada
Mina olen aga pärit perest, kus selline lohakus ei tuleks kõne allagi. Nii mina, mu õde kui ka ema (isa on meil kahjuks surnud) oleme alati oma asju korras hoidnud ning hindame seda, et kodu on puhas, mitte mingi õudne seapesa. Ma pole mingi hull pedant, kui mu jutu järgi selline mulje võib jääda, aga ma ei salli, kui asjad on laokil. See häirib mind tõsiselt, ma ei saa sinna midagi parata. Seepärast on meil Priiduga juba ka päris tõsiseid sõnavahetusi olnud ja tõenäoliselt tuleb neid veel, sest oma käitumist pole ta ikkagi muutnud. Ma saan aru, et kui inimene on oma loomult selline lohakas, siis pole ta oma harjumustest kuigi kerge vabaneda, aga no proovida võiks ju ikka? Minuga võiks ju ometi ka natuke arvestada, ega ta enam üksi ei ela. Ma tõesti ei jaksa kogu aeg kellegi teise järelt koristada, aga praeguseks on see just niimoodi välja kujunenud. Päev-päevalt ma muudkui küürin ja nühin ning korjan igal pool vedelevaid asju kokku. Nagu mul midagi targemat ei oleks oma ajaga peale hakata!
Ei kavatse eluaeg ori olla
Ma olen seda asja juba ka mõnede tuttavatega rääkinud ning seni on kõik mulle kinnitanud, et sellised lohakad mehed oma harjumusi ei muuda. Üks sõbranna on minust kaheksa aastat vanem ja juba kümme aastat abielus olnud. Tema räägib, et muus osas on mees igati okei, aga kogu selle koosoldud aja on tema ennast täieliku teenijatüdrukuna tundnud. Inimene lihtsalt ei korista enda järelt mitte vähimalgi määral, räägi temaga palju tahad. Mina isiklikult ei kujutaks ette, et peaksin aastaid ja aastaid kellegi ori olema. See ju näitab tegelikult seda, et mehel pole minu vastu vähimatki austust. Mina igatahes arvan, et olen tunduvalt paremat väärt. Ja just seepärast olen viimasel ajal isekeskis mõelnud, et kui olukord ikka jätkuvalt paremaks ei lähe, olen valmis Priidust ka lahku minema, olgu meil muus osas nii head suhted kui tahes.“