Suhted: Vanemate erimeelsus: kas koolilaps vajab nutitelefoni?

06.09.2020 22:05
Anna-Britt Gnool Illustreeriv foto
Kommentaarid
2
Foto:

Marleeni (36) ja Taivo (38) vanem tütar läheb tänavu sügisel esimesse klassi. Ta on juba ammu soovinud endale telefoni ning üldiselt on vanemad ühel meelel, et kooli­lapsel võiks telefon juba olla.

Kuid vanemad ei suuda kokkuleppele jõuda, kas lapsele piisaks nuppudega telefonist (helistada ju sellega saab!) või peaks see ikka nutikas olema?
“Ma olen juba täiesti meeleheitel, me pole terve oma peaaegu kümneaastase kooselu jooksul vist nii palju vaielnud kui nüüd tütre tulevase telefoni pärast,” ohkab Marleen. “Nimelt on Taivo väga skeptiliselt meelestatud selles osas, et väikestel lastel on nutitelefonid.
Tema arusaamise kohaselt langetakse sellest sõltuvusse ja muud enam ei tehtagi kui istutakse nina telefonis. Selle kohaseid näiteid on tal tuua palju ja ega ma ei salga – loomulikult ma tean, et säärane probleem on olemas ja päris suur. Kuid sellega saaks ju tegeleda ja telefonis oldud aega piirata! Minu meelest on see pidev telefonis istumine ikkagi vanemate tegemata töö vili.
Selle asemel et ära keelata, võiks paika panna reeglid. Ma ei kujuta hästi ette, et praegusel ajal, tänapäeval, ostaks lapsele nuppudega telefoni! Ta satub ju koolis niimoodi kohe teiste naerualuseks. Pealegi on ju lastele nii oluline, et telefoniga saaks ka pilte teha ja veidi mängida.
Rõhutan veel kord, et veidi mängimine ei võrdu pidevalt telefonis istumisega! Ja kui kauaks siis see nuppudega telefon jääma peaks? Mingi hetk peaks ju selle nagunii välja vahetama ja ükskord saab ta oma nuti­telefoni ju nagunii. Miks siis mitte kohe? Milleks üldse teha mingit klounaadi selle vanainimeste telefoniga?

Mees konkreetselt vastu
Aga Taivo on konkreetselt ja kategooriliselt nutitelefoni ostmisele vastu. Tuleb tunnistada, et ka tema ise ostis endale nutika alles paari aasta eest, senikaua oli ta ise ka nuppudega telefoni kasutaja. Alles siis, kui see tal lõplikult ära lagunes, ostis ta tänapäevase telefoni. Tema on raudsel veendumusel, et telefon on üksnes helistamiseks mõeldud asi ja eriti lapsel pole kindlasti vaja seda millekski muuks. Ta toob nii­sugustes vaidlustes alati terve rea praktilisi põhjuseid, miks ei ole nutitelefoni 7aastasel vaja, aga ta unustab lihtsa asjaolu, et nuti­telefon on tänapäeval elementaarne asi.
Minu meelest on hea, kui ta õpib juba varakult sääraseid asju käsitlema, mida tal edaspidi nagunii on tarvis. Laps aga nutab ja palub ja anub isa, et too ikka lubaks talle normaalse telefoni. Ta ei taha sellist nuppudega kobakat, nagu kasutab tema vanavanaema! Nii nad siis õhtust õhtusse jagelevad, kumbki osapool järele ei anna. Tavaliselt lõpeb asi sellega, et Toomas põrutab tütrele: kui sa virisemist ei lõpeta, jääd üleüldse igasugusest telefonist ilma! Ja laps kurdab pärast minule, et issi on temaga väga ebaõiglane ja et tema ei julge üldse kooli minna, kui peab sellise telefoniga helistama hakkama. Säärast ei julgevat ta kotist väljagi võtta.

Telefoni siiski vaja
Toomas omakorda vannub, et laps on ärahellitatud ja saamahimuline, et olgu siis tõesti üleüldse ilma igasuguse telefonita. See pole jällegi kuigi hea mõte, kuna tüdruk peab hakkama ise koolist koju tulema ja mõned tunnid ka kodus üksi hakkama saama. Telefoni on tal kindlasti vaja, iial ei tea, mis võib juhtuda! Tahan, et lapsel oleks olla turvaline ja et temaga oleks vajadusel alati võimalik kontakti saada. Nagu ka temal meiega. Niisiis peab mingi telefoni kindlasti ostma, aga tüliõun paisub iga päevaga suuremaks ja telefoni ostmine nihkub seega üha kaugemale. Kokkuleppele me ei jõua ju mitte kuidagi, ja Toomase kannatus näib hakkavat katkema. Tõenäoliselt tuleb lapsele siiski nupu­telefoniga leppida, vähemalt esialgu. Kui õige see on, seda mina öelda ei oska. Mina isiklikult sellist valikut ei teeks.”

 



Vaadatud 513 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Paadialune

Taivost sai Toomas??? Katsuks ise ikka ka üle lugeda mille kokku kirjutasid.

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi