Suhted: Võeh – naine kuhjab elamisse pehmeid mänguloomi!

12.02.2017 18:05
Anna-Britt Gnool
Kommentaarid
3
Foto:

Kaaro (27) kohtus mõne kuu eest kauni noore naisterahvaga, kellega peetakse juba ka kooseluplaane. Üks asi häirib noormeest aga tema puhul tõsiselt: nimelt on neiul terve kodu täis pehmeid ja karvaseid mänguloomi ning ta ostab neid aina juurde! Endale, sest lapsi pole veel kummalgi.

"Kertu (26, nimi muudetud), on kaunis noor naine, kes töötab üsna vastutusrikkal ametikohal," jutustab Kaaro. "Ta on arukas ja intelligentne, samuti hea huumorimeelega neiu. Temaga kohtudes käis otsekohe peas ja südames nagu mingi klikk ära ja põhimõtteliselt otsekohe sai meist paar. Tänaseks oleme nii-öelda käinud neli kuud ning plaanime hakata koos elama - tõenäoliselt minu korteris, kuna ta ise elab üüripinnal. Siinjuures on nüüd aga üks oluline "aga". Kertu jumaldab igasuguseid pehmeid mänguasju, võiks vist öelda, et ta kogub neid. Terve tema korter on neid täis. Diivani seljatoele on istuma sätitud kolm erineva suurusega karu, üks hiiglasuur mõmmik vaatab vastu elutoa nurgast.
Arvutilaua kohal riiulil ilutseb mitu-mitu pisikest looma ning üks hiirekesega võtmehoidja on laua külge rippuma pandud. Seljakottide küljes ripuvad loomad. Magamistoast ma ei hakka parem üldse rääkimagi - seda on raske uskuda, kui pole oma silmaga näinud. Kertu lai voodi on täis kuhjatud kõikvõimalikke karvaloomi, aknalauad samuti, ja osa kõige lemmikumatest võtab ta ööseks sõna otseses mõttes kaissu. Jah, ta on 26-aastane naine. Jah, ta on muus osas igati täie mõistuse juures ning nagu ma ütlesin, muidu oma olemuselt keskmiselt ehk haritumgi inimene. Aga see mänguloomade kiiks võtab lausa sõnatuks ja paneb tõsiselt kukalt kratsima.

Ostab muudkui juurde
Ise ta peab ennast kollektsionääriks. Ütleb, et talle on lapsest saadik tohutult meeldinud pehmed mänguasjad, peaaegu kõik oma lapsepõlve lemmikud on ta hoidnud alles ning kuna tuttavad kõik teavad ta hullust, siis on neid väga palju ka talle kingitud. Aga nagu sellest veel vähe oleks, ostab ta neid elukaid ka ise pidevalt juurde. Mõelda, ta tellib neid isegi ebay kaudu välismaalt, mõned koguni kasutatuna! Ma suudan aru saada igasugustest hobidest ja nähtustest, aga kogu see asi... seda ma kohe tõesti ei mõista. Noh, ega ma Kertule midagi otseselt ütlema pole hakanud, ma ju näen, kui südamelähedane kogu see värk talle on.
Tema kodu, tema ise otsustab, kuidas ta selle sisustab. Selles aga häda ongi. Me plaanime ju kokku kolida. Ja niimoodi, et Kertu kolib minu poole... Tuleb nentida, et kui muidu ootan seda väga, siis tema kodus ringi vaadates... enam mitte nii väga, kui ma kujutan ette kõiki neid elukaid omaenda suhteliselt lagedas ja lihtsas poissmehekorteris. Ma ei taha neid sinna! Ma päris tõsiselt ei taha, paljas mõtegi tekitab ebameeldivust. Tunneksin ennast oma kodus ahistatuna, kui igalt poolt mingid loomad vastu vahivad. Ennekõike veel voodis! Kertu voodis ei saa ma normaalselt külgegi keerata, ilma et mõni elukas külje alla ei jääks. Ebanormaalne!

Mis see kompromiss siis oleks?
Olen Kertu käest küsinud, et mis ta nende loomadega peale mõtleb hakata, kui kokku kolime. Noh, et minu juures pole selliseid kohti ega ruumi, et neid kuskile paigutada... et äkki paneks need ära kuskile kastidesse? Oh sa jutt, kus Kertu sai mu peale pahaseks. Nagu oleks ma tal soovitanud oma riided või mistahes muu tarvilik asi kastidesse panna. Meil oli päris tõsine tüli, kus Kertu süüdistas mind, et ma ei suuda võtta teda sellisena nagu ta on ning häbenen tema hobisid. Ometi ei ole asi häbenemises, mulle lihtsalt ei meeldi täiskasvanuna mingid hunnikud mänguasju oma elamises. Oleks meil lapsed, siis ma saaks vast veel aru, aga... Olgu inimesel hobi, aga neid asju ei pea ju niimoodi igal pool eksponeerima! Ma ausalt öelda ei kujutagi ette, mis see kompromiss sellises olukorras üldse võiks olla, et mõlemad rahul oleksid? Tobe oleks ju sellise asja pärast kooselust üldse loobuda."



Vaadatud 652 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
ants

See ju mingi fetiš

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi