Suveõhtute eritahulised emotsioonid

24.07.2022 23:15
Ülo Külm
Kommentaarid
4
Foto:

Hiljuti sai nautida kolme täiesti erinevat kontserti, tõsisemat sorti sümfoonilist metalli, tantsulist poppi ja võiks öelda isegi, et harivat klassikalisema olemusega etteastet. Artistideks vastavalt Nightwish, Virus! ja Kadri Voorand.

Üle veerand sajandi tegutsenud Nightwish esines Pirita kloostris oma tuntud headuses, muusikaliselt väga kõrge tase ja sinna juurde päris korralik lavasõu, rohkete pürotehniliste efektidega ehk tihti lahvatavate suurte tuleleekide ja tossusammastega. Lisaks muidugi stiilsed dekoratsioonid ja valguslahendused.
Grupi tõsifännid vinguvad, et ilma laulja Tarja Turunenita (ooperilaulja hääl) pole Night­wish enam päris see, tase on kukkunud. Pole nõus! Nii Anette Olzoni (nende teine naislaulja) aegne Nightwish, kui ka praegune Floor Janseniga on endiselt heas vormis, genereerivad kõrgliiga sümfoonilist metalli, kus täpse valemi järgi segunevad veel power metal´i, folk metal´i ja gothic metal´i elemendid.
Kusjuures just Floor Jansen on suuteline pea üks ühele, igatahes piisavalt hästi esitama ka Tarja perioodi lugusid. Lisaks on ta laval väga hea liikumisega ja publikuga suhtleja. Loomulikult ei jätnud Floor kiitmata ka antud kontserdipaiga, Pirita kloostri, erilisust ja ajaloolist hõngu.

Kutsus hotellituppa pidu jätkama
Parim vaherepliik tuli aga vahest siiski Troy Donockleylt (kitarr ja kõikvõimalikud natuke eksootilisemad pillid): “Tulge kõik pärast minu juurde tuppa 22 pidu edasi pidama!” Loomulikult jättis ta siiski täpsustamata, millises hotellis nad Tallinnas peatuvad.
Kuulata sai natuke uusimat materjali, sekka bändi läbi ­aegade olulisem paremik. “Sleeping Sun” voolas kenasti ja hardalt, energilisem “Nemo”, “Elan” ja läbi Floori tantsisklemise “I Want My ­Tears Back”. Millegipärast ei tehtud aga Anette aegadest pärit, absoluutset tipplööklaulu “Amaranth”.
Kokkuvõttes tihke ja tihe ja venitamisteta esitus. Minimaalseid soolokohti siiski oli, näiteks Nightwishi muusikaline juht Tuomas Holopainen näitas klahvipillide taga meisterlikkust, professionaalsust.

Virus!e kontserdil ilmselge naiste ülekaal
Sapronov kutsub. Korraldaja poolt peaaegu olematu reklaam, vaid Facebooki kaudu jõudis info huvilistele kohale. Praegusel keerulisel ajal uskumatu sündmus, et vene (pop)ansamblil lubatakse üldse Eestis esineda!
Kuid just nii oli, erand tehti, keelumärki ees polnud ja soositud popduo Virus! andis Old Irish Pubis (endine Zanzibar) tuld nii, et vähe polnud. Mitte küll täismajale, kuid rahvast noobli peopaiga kohta piisavalt.
“Sinna tasub muidugi minna! Kindlasti on seal väga palju kauneid vene naisi kohal!” soovitas kontserdikülastust juba ette hea sõber, endine diskor. Nii oligi. Kolmveerandi või isegi rohkema publikust moodustasid ennast igati ülesmukkinud ja efektselt riides ning kõrgendatud meeleolus slaavlannad.
Virus!e kontsert algas täpselt keskööl ja kestis nelikümmend seitse minutit, mis on klubikontserdi kohta täiesti normaalne näitaja.
Tempo võeti kohe üles ja käimatõmbavaks jõuks loomulikult nende veetlev lauljanna Olga Laki. Milline impulsiivne liikumine, milline loomulik šarm, milline vaba semutsemine publikuga! Lisaks veel kirevad kostüümid!
“Tantsige! Tublid olete!” Olga õhutas vaherepliikidega rahvast korduvalt takka ja sellest võeti veelgi rohkem vedu. Saadi hoogu juurde.

Teemad suvi ja armastus
Ette võeti nii vanemad enamikele tuntud lood, kui ka mõni päris värske.
Poliitikal õnneks sõus kohta polnud, laulud rääkisid peamiselt armastusest ja suvest ja pidutsemisest. Peaaegu täielik positiiv, võiks niisiis öelda. Oli sees ka teatud vanade aegade tagasihaaret, nostalgiat. Pala kaheksakümnendate disko stiilis, “krutaja pesnja”, nagu seda iseloomustati. Lisavärvingut andsid etteastele aeg-ajalt lavale ilmunud kenad ja seksikad taustatantsijad.
Kõige viimaseks looks jäi Virus!e kunagine superhitt “Tõ menja ne ishi” (“Ära mind otsi”), mida ka saalis innukalt ja valjult kaasa lauldi.

Kadri Voorandi meeleolukas sadamakontsert
Eesti džässlaulja ja helilooja Kadri Voorand on muidugi kõva sõna. Kuid et tema täispikk kontsertkava nii palju põnevust ja mõnusaid kuulamishetki pakub, poleks siiski osanud oodata.
Lisaks vokaalile on tema arsenalis pillidki, näiteks klaver ja viiul. Väga sümpaatne artist, selles ei jäänud mingit kahtlustki.
Haven Kakumäe mõnusal õhtusel suvekontserdil esines seekord tegelikult Kadri Voorand duo, kolleegiks tal Mihkel Mälgand basskitarril (eriline, akustiline, ainulaadne basskitarr) ja kontrabassil.
Kerge soojendus oli Kadril ka. Kui nii öelda võib, noorema generatsiooni kitarrivirtuoos Jaanis Kill.
Kuigi kohapealt vahetult ostetuna oli pilet Kadri kontserdile kolmkümmend eurot, oli publikut koos piisavalt, just parasjagu taolise üldjoontes ikkagi “klassikalisema” muusika õhtule.

Vaherepliikides uskumatult siiras ja vabameelne
Kui Kadri imepärased vokaalsed võimed on ammu teada, siis tema vaba ja vallatu ja vahe suhtlemine lugude vahel oma publikuga pigem mitte. Vaherepliigid oli vaimukad, informatiivsed ja selgitasid vastava  loo olemuse, sisu lahti.
Kuid parasjagu naljagi sai. Mingil hetkel, vist loomult negatiivsetest asjadest rääkides, teatas Kadri äkki lõbustatud moel: “Mul lendas karv suhu!”
Kadri puhul on eestikeelsed ja ingliskeelsed esitused praktiliselt võrdväärselt head ning laulutekste, edasiantavat sõnumit tasub väga hoolsasti jälgida.
Kadri ja Mihkel tegid publiku tungival nõudmisel lisalugusid ka, mistõttu läks kontsert isegi ettenähtud ajast veidi pikemaks. Kaks päeva hiljem esines Kadri Voorand duo juba Prantsusmaal.



Vaadatud 463 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
kontserdid

Hyvää Suomi!

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi