Taimedel on meile maagiline toime

15.01.2017 10:05
Kaire Kenk Jokinen
Kommentaarid
0
Foto:

Tallinna Botaanikaaia metoodiku ja Botaanikaaias hiljuti üleval olnud näituse "Nõiataimed" ühe kuraatori Urmas Laansoo sõnul on juba aegade algusest taimi peetud elusateks ja hingestatuteks ning elupaigaks maagilistele jõududele.

"Taimede abil on tulevikku ennustatud, neid on kasutatud kehast lahkumiseks ja hingede maailmas liikumiseks, haiguste ja kurja silma eest kaitsmiseks, armastatu tagasitoomiseks ja võõra vara röövimiseks.”
Nõiataimed vabastavad inimesi ja loomi hädadest ja viletsusest, kaitsevad kodu ja näitavad, kus on peidus aarded. Armutaimed annavad armu- ja lapseõnne. Taimede abil võetakse ette astraalseid rännakuid, kutsutakse kohale tuult ja vihma, paljastatakse vaenlasi ja nõidu, avatakse uksi haldjateriiki .
Nõiataimede näituse külastajad imestasid tema sõnul kõige enam selle üle, et maagilist mõju on meie esivanemad omistanud kõige harilikumatele ja igapäevastele taimedele, puudest porgandi ja kurgini. “Paljud olid üllatunud, et ka pajupuule on omistatud maagilisi võimeid. Samas ei tasu unustada, et juba aastasadu on ju pajuvitsaga otsitud veesooni," nendib ta. Meie esivanemad on austanud näiteks pihlakat, kadakat, pärna, leppa, sarapuud ning paljusid teisi taimi," ütleb Laansoo. "Saartel on nõiataimeks peetud luuderohtu ja juba keskajast alatest nõiasalveid."
Eestis kasvavad taimed on aga tagasihoidlikud võrreldes nendega, mida näiteks Ladina-Ameerika indiaanlased on kasutanud oma šamanistlike riituste läbiviimisel. "Udukaktus on maailma tuntuim taim, mida indiaanlased kasutasid vihma esile kutsumiseks. Kõige kuulsam Ladina-Ameerika indiaanlaste nõiataim on amasoonase kaapiväät, Eestis väga haruldane. Amasoonase kaapiväädi liaani värskest või kuivatatud koorest valmistatakse jooki, mida Peruus kutsutakse ayahuascaks, Brasiilias caapi, Kolumbias yage või yaje.Lisaks joogile kasutatakse taime lehti ja koort ka suitsetamiseks. Šamaanid kasutavad kaapivääti tervendamiseks ja nägemuste esilekutsumiseks. Selle taime abil suheldakse lahkunud esivanematega. Toime põhjustajaks on taimes sisalduvad ained harmaliin ja harmiini. Kaapiväädi abil tehakse kindlaks vaenlase asukoht enne sõjaretke, jahilooma asupaik enne jahileminekut, saadakse endale kaitsevaim, kontrollitakse abikaasa truudust, otsitakse lahendusi probleemidele, viiakse läbi usulisi tseremooniaid. Indiaanlased usuvad, et kaapiväädist ja sellele lisatud teistest taimedest valmistatud jook suudab vabastada hinge kehast, nii et see pääseb vabalt rändama ja naaseb soovi korral kehasse. Kaapiväät on Lõuna-Ameerika loodeosa „vägev ravim“, mis ravib nii ravitsejat kui ravialust. Sealsed šamaanid joovad kaapiväädist valmistatud jooki, et saada ühendus vaimude maailmaga, mis aitab neil ravida haigusi,mõista kohut ja ette näha tulevikku. Kui jooki kasutatakse ravimiseks, siis joob seda šamaan, mitte haige. Joogi mõjul mõistab ravitseja haiguse olemust ja tõlgendab siis oma nägemust, mille põhjal selgub talle haiguse põhjus ning ta asub selle vastu sümboolselt võitlema. Ta laulab patsiendile võitlusest ja sellest, kuidas ta kurjuse hävitab ja patsiendi vabastab. Kuna kaapiväät kutsub esile värvikaid nägemusi, kutsutakse taime ka kohalikuks televisiooniks.

Vaibakudujate nõiataim
Selleks on harilik peeganum, mida kutsutakse ka harmal, harmala. Harilik peeganum kasvab looduslikult Vahemeremaadest (Kagu-Eu­roopast) Aasiani. Peeganumi peamine toimeaine on alkaloid harmiin. Natsi-Saksamaal kasutati teise maailmasõja ajal peeganumi nn tõe droogina vangidelt info saamiseks. Toimeainetest on peeganumis veel harmaliin ja harmalool. Kõige enam on alkaloide juurtes ja seemnetes. Seda peeganumi toimet tunti Kesk-Aasias juba 5000 a. eKr. Seemned on hallutsinogeense toimega, kutsudes esile nägemuselamusi. Pärsia vaipade kudujad tarvitavad peeganumi huvitavamate kujundite saamiseks. Lendava vaiba ja lendavate luudadega kujuteldava tunde saamiseks on samuti peeganumi tarvitatud. Peeganumi fenoolide hulka kuuluvate karboliinide sisaldus mõjutab seksuaalset aktiivsust. Peeganumi saab kasvatada toas potis ja suvel avamaal peenras.

Jätkub ajakirjas...

Vaadatud 1598 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jäta kommentaar
Korda turvakoodi