Tallinna öödes varitsevad lapsi inimkiskjad

Loo autor veetis sõpradest mõttekaaslastega viis ööpäeva Tallinna vanalinnas ja selle lähedastes parkides, et uurida, kas saabunud vihje seksuaalteenusele sunnitud eskort-lastest vastab tõele.

Mingi aeg saabus mulle vihje, et Tallinnas liiguvad eskort-tüdrukud, aga mitte naised ja noored tüdrukud, vaid lapsed sõna otseses mõttes, ja liiguvad kesklinnas ehk vanalinna territooriumil. Jõudsime seisukohale, et vajalik oleks viibida tänavadel 24 tundi ja 7 päeva nädalas. Suutsime nelja inimesega katta viis ööpäeva.

Asotsiaalid, kes ei kuulu kuhugi
Et mitte kahtlust äratada ning anonüümsetena linnamelusse sulanduda, valisime asotsiaalsete pudelikorjajate välimuse ja käitumise.
Jagasime vanalinna ja pargid omavahel ning vahepeal ka vahetasime oma positsioone. Nüüd aga kõigest järgemööda.
Meie alustasime 8. juuli hommikul ja lõpetasime 12. juulil õhtul. Sellesse ajavahemikku jäid nii Keskaja päevad kui ka jalgpalli EM finaali ühisvaatamine, seega vanalinn oli rahvast tulvil.
Pilte me ei teinud. Pudelikorjaja, kes salaja pildistab, paistaks üsna kahtlane. Meie eesmärgiks oli aru saada, kas öises Tallinnas toimub lastega midagi kahtlast. Ajas veidi ette tõtates – kahjuks toimus küll.
Leppisime sõpradega kokku, et me üksnes vaatleme, mitte ei sekku. Tahtsime ka kaardistada kohad, kus liiguvad süstivad narkomaanid ning kus kogunevad alkoholi tarbivad ja vägivaldsed jõugud.
Ettevõtmist finantseerisime me ise – see tähendab, et keegi meid ei toitnud, kohvi ei andnud ja öömaja ei pakkunud.

Neljapäev – kodutuse õppetunnid
Esimese päeva hommikul kell kaheksa tervitasid meid päikesekuumus ning tööpäeva algusele kohaselt rõõmsameelsed tänavakaubitsejad. Ka linnas patrullivad turvamehed olid heas tujus ega pahandanud põrmugi, kui mõnd pudelikotiga selli ringi askeldamas nägid.
Siiski ei kestnud see kaua. Õige pea sai Alo* turvamehelt märkuse, kui ühele Raekoja platsi müügiletile liiga lähedale sattus.
Alo ise täheldas, et tee, mida mööda ta liikus, oli asfaldiga kaetud ning seda võisid kasutada kõik. Või siis kõik, kes kodutu moodi välja ei näinud, nagu peatselt selgus.
See oli meie esimene kogemus, et välimus loeb ning turvamehed määravad ainsa pilguga kindlaks, millised inimesed kuuluvad esimesse ehk kõnniteekõlblikku sortimenti ning millised mõnda teise, pisut alamasse klassi, kellele mugavat astumist ette pole nähtud. Igatahes kuulis Alo päris karmi käsku, et ärgu majadele ja laudadele lähedale sattugu.
Päev kulges nagu ta kulges ning ka öö oli pigem rahulik. Üks kodutu kinnitas mulle julgustavalt, et jube on ainult esimene öö – pärast harjud ja lepid... Mehe silmadesse vaadates oli selge, et need mõtted olid kantud kauasest kogemusest.

Reede hommik – kirik pöörab selja
Järgmiseks hommikuks olime kokku leppinud, et kohtume kell 11 Kaarli kiriku juures. Astusin spontaanselt sisse – kiriku võimsus lummas ja pärast kodutut ööd tänavatel ihkas hing midagi, mis oleks ilusam ja kõrgem.
Kohe sain teada, et ilusa ja kõrgema jaoks pidanuksin ka ise kenam välja nägema: üks naiskirikuõpetaja astus minu juurde ja palus mul lahkuda. Ega ma peeglisse vaadanud muidugi polnud, aga usun küll, et võisin pisut räsitud välja näha. Sain aru, et Jumalale võib kodutu ehk lootagi, kuid tema palvetamise koht on tänav, mitte kirik.
Kui jutt juba kirikutele läks, siis samal päeval tegin ma ühe katse veel, seekord apostliku õigeusu kiriku juures.
Vaimulik tuli autoga ning ma läksin tema poole. Jäin võimalikule viiruseohu ennetamisele kohaselt temast kahe meetri kaugusele, palusin end mitte karta ning küsisin luba temaga rääkimiseks.
Ma ei pälvinud sõnagi! Jumalat vahendav püha mees tegi vaid käega tõrjeliigutuse, otsekui peletaks enesest looma eemale.
Selge värk – Jumal võib armastada kõiki, kuid kirikud seda kohe kindlasti ei tee!
Minu ülimalt meeldivaks üllatuseks aga kogesin ma, et Rahvusraamatukogus ei heidetud mulle ainsatki kõõrdpilku. Hariduse ja kirjanduse palge ees on inimesed palju võrdsemad kui kiriku ukselävel....

...lugu jätkub paberlehes!
* Kõik nimed peale autori oma on muudetud. Autor on valmis tegema koostööd politsei ja/või lastekaitsega ning andma detailsemat infot.