Tallinnas saab ­enesele osta keskaegse ­timuka majapaiga

06.09.2020 22:30
Anne-Mari Alver
Kommentaarid
4
Foto:

Kinnisvarasaitidel 1,6 miljoniga müügis olev ilus maja on sünge ajalooga. Keskajal elas seal linnatimukas ning hilisematel aegadel on seal tegutsenud ka kohtulaboratoorium.

„Unikaalne eramuansambel ehedas keskaegses miljöös – suviti rohelusse uppuvas ja idüllilises siseõues avaneb erakordne panoraam naabruses asuvale keskaegsele Kiek in de Köki kindlusetornile ja iidsele linnamüürile...”
Sellise teksti on kirjutanud Rüütli 24 asuva kinnistu müügi juurde kinnisvaramaakler. Edasi läheb jutt veelgi luulelisemaks: „Poetades kõrget aiaväravat ja sisenedes keskaegse eksterjööriga romantilisse siseõue, tundub, et tagasi on orduajad ja rüütliturniiride maailm – otse ees, avara taeva taustal kõrguvad täies hiilguses vanad vahitornid ja keskaegne müürigalerii, mille viinamarjaväätidesse uppuva tugimüüri kõrval avanev tammepuust välisuks viib edasi salapärasesse elamusse...
Kinnistu hoonestus on restaureeritud ehedas ajastutruus stiilis. Kõik ehitised – soliidne elamu, väike külalistemaja ja mugavad suveterrassid koos sinise taeva taustal kõrguvate kindlusetornidega moodustavad erakordse atmosfääriga elamuansambli.”

Timukas polnud tavaline linnakodanik
Ülalkirjeldatuga saab puhas poeesia otsa ning kinnisvarakuulutusse ilmuvad ajalooga küllalt vabalt ümber käivad elemendid.
„Interjöörides on taastatud või uuendatud ning erakordse stiilitundega eksponeeritud keskaja jõuka linnakodaniku elamu sisekujundusele omaseid elemente – puitpaneelidest kassett­laed, erinevad ukse- ja aknasillused, tahvel­seinad ja lambriid, tugevast puidust massiivsed talalaed ja erinevad ehituskonstruktsioonid, ajastustiilis imposantsed kaminad jms.”
Timukas polnud tegelikult just tüüpiline jõukas linnakodanik. Keskaegsed Tallinna timukad pärinesid reeglina Saksamaa põlistest timukasuguvõsadest. Linnaarhiivi materjalidest saab lugeda, et Rootsi ajal, 17. sajandil nimetati timukaid saksa keeles kas (der) Scharfrichter või (der) Nachrichter. Sageli kasutati mõlemat nimetust koos. Esimene on otseses tõlkest terav kohtunik ehk siis mõõgateraga hukkav kohtunik. Nachrichter on tänapäeval harva kasutatav sõna ja sedagi hoopis teises tähenduses.
Toonane sõna otsene tähendus oli järel-, viimane või lõplik kohtunik. Kõnekeeles, mis mõnikord küll ka dokumentidesse jõudis, kutsuti timukat sageli eesnime järgi, mille ette lisati sõna meister. Nendes nimedes kajastub teatud respekt, muidu küll väga põlatud ja kardetud ametimehe vastu, mida ei leevendanud põrmugi tema saksa päritolu.

Timuka lapsed olid tõrjutud
Aastal 1685 algas pikk vaidlus ja tüli selle üle, kas timuka lapsed võivad teiste lastega koos koolis käia, kuigi klassiruumis oli neile eraldi pink.
Vaidlus lõppes oktoobris 1690. Tallinna Suurgildi ja Kanuti gildi vanemad, kes ilmselt olid ka lapsevanemad, esitasid Tallinna raele palve mitte lubada linnakoolis timuka lapsi koos linnakodanikke lastega õppida. Raad võttiski 24. oktoobril vastu otsuse, et timuka lapsed peavad kooli tulema kas tund enne teisi või siis õpetatakse neid tund hiljem, kui teised lapsed on koju läinud. Ilmselt olid koolis käivad timuka lapsed, kellega põgusatki kokkupuudet pidasid linnakodanikud endale ja oma lastele ohtlikuks ja oma au minetavaks, Martin ja Philipp Johann Fliegenring. Timukas märgib oma 1685. aasta kaebekirjas, et sellist suhtumist pole ta kohanud kusagil teistes saksa linnades, sealhulgas ka mitte Riias.

Timuka maja oli teistest eemal
Timukal oli ka oma nn ametikorter ehk timukamaja. Tallinnas asus timukamaja ilmselt erandlikult (hiljemalt 17. sajandis algusest) linna­müüride vahel. Kuna ka Tallinnas oli timukas sama kardetud, põlatud ja tõrjutud ametimees kui mujal, siis oli tema maja linnamüüri ääres Kiek in de Köki torni vastas.
Autentne timukamaja hävis hinnanguliselt 19. sajandi lõpus, sest seal ei elanud kedagi sees ja see lagunes lihtsalt ära. Praegune kena hoone ehitati linnaarhiivi andmetel selle koha peale hiljem.
Osades Tallinna legendides väidetakse, et timuka maja asus Rüütli tn 22 kohal, kuid linna­arhiivi ajaloolased parandavad vea – õige ­aadress oli siiski Rüütli 24.



Vaadatud 1380 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
anvelt

milleks osta kui selle võib eksproprieerida!

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi