Talv tuleb keskmisest soojem, aga eelmise aasta laussula ei kordu!

Viimases ilmaülevaates kirjutasin sellest, et vahel võivad jõulud olla pooleldi valged, kumbki variant justkui pole päris õige.

Olin pakkunud, et nii võib olla ka tänavu, kas siis on see valge kirme liiga õhuke ega kata kogu maad või on Eesti teatud piirkondades maa valge ja ­mujal must.
Kui jõululaupäev jõudis kätte, oli Tallinnas ja Põhja-Eestis maa nii must kui must. Siis arvasin, et küllap eksisin, võinuksin julgelt kirjutada, et tulevad mustad jõulud. Aga tänu Facebooki ilmahuviliste grupile sain siiski teada, et Kagu-Eestis oli õhtul lumi maha tulnud. Sisuliselt on detsembri keskpaigast alates kogu aeg meil selline ilm, et Ida-Eestis midagi sügise ja talve vahepealset, aga mujal kindel sügis.

Kuu loomise ajal soojemaks
Selline olukord on ­muidugi tingitud ida pool asuvast kõrgrõhkkonnast, mis reeglina on Eesti talvel kõige karmima pakase allikas. Põhjast tuleb ka külma, aga pigem tuulist/ tuisust 10kraadise ­miinusega ilma. Kuid kirjutasin eelmises ilmaülevaates, et detsembri alguseks oli idapoolne kõrgrõhkkond küllaltki „väeti“. Mitte seda, et tal polnuks jõudu lääne poole liikuda, vaid et kõrgrõhkkond, eriti just kagu suunast, ei saanud meile tugevat külma tuua.
Tegelikult läks isegi külmemaks, kui ennustasin, aga teise dekaadi alguse hommikusi 5-8 külmakraadi praegu ei mäletatagi. Seda enam, et lumesadu ei kaasnenud. Kuid minu ennustuses oli kahjuks see viga, et eeldasin alates 15. detsembrist tasapisi temperatuuri langust (aga mitte tugevat külma!), kuid tegelikult algas just siis soojenemine.
Kuna temperatuuri tõus juhtus kuu loomise (14. detsember) ajal, siis oli vägagi tõenäoline, et nullilähedane ilm püsib vähemalt täiskuuni (30. detsember). Nüüd on selgunud, et nii läkski. Tegelikult on kuu loomise põhjal ilma ennustamine „pseudo­teadus“, sest näiteks kevaditi Eestis sisuliselt polegi sellist perioodi, kus ilm oleks kaks nädalat enam-vähem sarnane. Aga suvel ja talvel tundub minu meelest mingi seaduspärasus kuu loomise ja ilma vahel ikka olevat – umbes 60-70% läheb täide.
Niisiis on Eestis detsember olnud keskmisest soojem alates 2013. aastast ehk kaheksandat korda järjest. See ei ole pikim rida, sest september on meil keskmisest soojem juba 2009. aastast alates. Eelmise kümnendi algul olid pikad soojaread ka mai- ja juulikuu juures, ent 2015. aasta tõmbas mõlemale kriipsu ja pärast seda on need kuud olnud pigem muutlikud.
Kui vaadata jaanuari, siis selles kuus pole normist soojemat rida olemaski, sest 2019. aasta algas suhteliselt külmalt. Veebruar oli viimati keskmisest külmem 2018. aastal. Seega ei saa öelda, et oleme lausaliselt soojade talvede ritta sattunud, aga kolme talvekuu kokkuvõttes on siiski pikka aega valitsenud üle keskmise temperatuur.

Pikad ilma­ennustused meid ei aita
Vaatame siis, mida ütlevad meie „sõbrad“, kellel on kombeks teha pikki ilmaennustusi. Ameeriklaste Accuweather ennustab Eestis külmenemist alates 3. veebruarist. Venemaa Gismeteo näeb ka jaanuaris külmakraade, aga ainult -5 kraadini. Nuta või naera, eelmise aasta talv tahab justkui ­korduda, aga ei usu seda!
Mullu juhtus nii, et alles veebruari algul andsin alla ja kirjutasin Nelli Teatajas, et külma enam ei tule. Aga detsembri ja jaanuari algul veel uskusin, et tuleb. Ka nüüd tahaks öelda, et ei saa sellist jama juhtuda kaks aastat järjest. Jah, talv tuleb keskmisest soojem, selles olen kindel, aga mõnda külma­perioodi ikkagi julgeks pakkuda.
Taas on selge, et jaanuari algul ei lähe külmaks kohe, sest ilma­kaart ei anna selleks esialgu lootust. Kuid see pilt võib umbes nädalaga muutuda, ent kõigepealt tekib eeldus, et ilm võiks külmaks minna ja siis ta alles läheb... või ei lähe. Nii ma ei usu, et 10 kraadi külma võiks tulla enne 15. jaanuari. Aga natuke pärast seda algab vast esimene külmaperiood, mis on nõrgem, minimaalselt langeb temperatuur ca -12 kraadini – ­loodetavasti tuleb palju lund.

Põhjatuuled toovad lume kohale
Sademetega on üldiselt selline lugu, et kui sügis on keskmisest soojem, siis tuleb ka palju vihma või hiljem lörtsi. Aga ­tänavu on seni nii läinud, et soojale sügisele tüüpilisi tugevaid sadusid ja tormituuli polegi olnud. Tänavune detsember oli selles osas üks viimaste aastate vaiksemaid. Eesti peaks sügis ja talve esimene pool olema umbes kaks korda tuulisem kui suvi, aga alates 2015. aastast läks see süsteem segi. Tõsi, ­tervikuna on kolm viimast aastat olnud vaiksemad kui 2015-2017.
Ise usun, et jaanuari sajusemaks muutumise tingib põhjatuulte lisandumine, sest seni on palju olnud lõuna- ja kagutuuli, mis ei peagi suuri sademeid tooma. Ainult et kagutuul on olnud seni soojem kui Eesti talvel tavaliselt. Külmenemisega üldiselt sajud ei kaasne, aga vähemalt perioodi alguses tuleb lumi maha ja saab suusatada.Kuid 25. jaanuari paiku võib see külm läbi saada ja siis edasi sõltub kõik sellest, kui tugev see vahepealne sula tuleb ja millal läheb uuesti külmaks. Veebruari täpsemat ennustust ma ei hakka praegu tegema, kuid esialgu pakun, et 2021. aasta kõige karmima pakasega nädal saab olema 15.-21. veebruar. Ent see pakane ei lange alla 20 külmakraadi isegi mitte öösiti.
Miks ma nii pakun, peitub Siberi kõrgrõhkkonna praeguses seisus. See on justkui jaotunud kaheks – Siberis endas on praegu karmim pakane kui tavaliselt, külm ulatub alla 30 kraadi, aga Uraali mäestikust läände see pole ulatunud. Aga reeglina ongi nii, et kui Siberi külm liigub jõudsalt lääne poole, siis Siberis endas nii karm ilm enam ei kestagi.
Piusa Jus