Tervislik elu on vastikult kulukas

26.02.2017 18:40
Harry Laurens
Kommentaarid
0
Foto:

Allavõtmine on keeruline ja kulukas, sai omal nahal tunda Mihkel, kes avastas, et kehakaal on märkamatult saja kiloni kerkinud.

IT-spetsialist Mihkel (29) elab tavalist poissmehe elu. Esmaspäevast reedeni teeb istuvat tööd, nädalavahetustel pidutseb ja toiduks tarbib peaasjalikult nn rämpstoitu.
Sellel kõigel on oma hind, nimelt hakkab muidu sirge rühi ja “peene kondiga “noormees ületama 100 kg piiri, mis on tema jaoks juba liig.
„Need ei ole pelgalt “paar lisakilo”, vaid korralik rännakuvarustus. Mu normaalkaal oleks 85 kg,” meenutab Mihkel. Sõprade ja tuttavate eestvedamisel otsustas Mihkel oma elustiili muuta.
 
Jõusaal ja lehtsalat!
Esimese üllatusena sai Mihkel teada, et enese liigutamine pole üldse odav lõbu: „Ütleme, et kui ma jõusaalide hinnakirja lahti võtsin, siis kukkusin sellise hooga toolile tagasi, et mõtlesin, et nüüd on küll see hetk käes, et tool murdub 100 kg all...” meenutab mees ja jätkab: „Hambad ristis, valisin soodsaima treenimise punkti välja ja panin ajakirja, lisaks võtsin veel personaalse treeneri, et mitte omale viga teha. Olen kuulnud õõvastavaid lugusid, kuidas inimesed jäävad veel rohkem haigeks, kui hakatakse äkki aktiivselt kehaliselt liigutama ennast,” nendib IT-guru Mihkel ja manitseb ka kõiki teisi alustama ikka aeglase ja rahuliku algusega.
Lisaks treeningutega alustamist tegi mees ka korrektiivid toidu valikus. Söögilaualt on kadunud pizzad ja hamburgerid, mis on asendatud kana ja lehtsalatitega.
 
Kilod ei kipu kaduma
Teise üllatusena sai Mihkel omal nahal tunda, et kilode tekkimine on palju kergem kui nende kaotamine. Pingutused allavõtmiseks on suured, tulemusi aga hindab mees küllalt väikesteks.
„Olles nüüdseks juba kolm kuud treeninud ja toitu valinud, olen kaotanud napilt kuus kilo, mis ka kõigub pluss ning miinus üks kilo, olenevalt sellest, kas hommikul või õhtul ennast kaaluda.” Enesetunnet ei tee paremaks ka nurisev kõht: „Lisaks piinab mind pidev näljatunne, sest pelgalt salatist kõhtu täis ei saa ning süsivesikutest pole ka täielikult suutnud lahti öelda – kui söögiks on lihatükk, siis tunnen, et leiva- või saiaviil peab kõrval olema,” tunnistab Mihkel mõningat libastumist, kuid ütleb, et trenni teeb kõvasti ja lausa kahel päeval nädalal, aga tulemust ei kusagil.

Rahakotis laiutab tühjus
Kui treeningute hinnad sai Mihkel teada kiiresti, siis info sellest, kui palju tervislik toit n-ö tavalisest toidust kallim on, jõudis kohale aeglasemalt ja jupphaaval.
„Spetsiaalse, kaalulangust toetava toidu valimine ja valmistamine on kallis ja aeganõudev,” jutustab Mihkel.
„Kui vanasti ostsin kalapulgad ja majoneesi ning saiapätsi, millele kulus napilt üle kahe euro, siis nüüd alla viit eurot ühte toidukorda küll kuidagi välja ei mängi ja mis kõige hullem, kõht on ikka koguaeg tühi! Reeglina kulutan igal õhtul kümme eurot poes, et saaks kuidagigi söönuks, aga õhtul 9 ajal tuleb ikkagi kohutav näljatunne. Lisaks röövib ka jõusaal ja treener küllaltki kopsaka osa sissetulekust, mis annab konkreetselt juba tunda, vanasti jäi nagu rohkem raha järgi,” nendib Mihkel ja täpsustab, et kalapulki ja saia oli ikka tunduvalt soodsam süüa.

Kergelt purju!
Ka kolmas miinus on hakanud tundma andma – tühi kõht ja täis pea on omavahel seotud.
„Kuna kõht on kogu aeg tühi, siis jään sõpradega väljas käies ka väga kergelt purju. Vanasti sõin enne välja minekut üksi suure pitsa ära ja kõht oli tuugalt saia täis, alkohol ei pääsenudki nii kergelt löögile,” muheleb Mihkel.
„Praegu söön reedel enne väljaminekut väikese kanapalukese ja kaks kapsalehte kõrvale ning olengi neljast õllest purjus,” nendib Mihkel ja ütleb kokkuvõtteks, et see tervislik toitumine on ta elu närvilisemaks ja rahutuks teinud.
„Rahakotis laiutab tühjus, nahavahel on pidevalt näljatunne ja oodatud kaalulangus on pärast kolme kuu möödumist ikka olemata,” teeb ta tusase kokkuvõtte.

Vaadatud 1999 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jäta kommentaar
Korda turvakoodi