Tšiilis jalutas keset päeva pargiteel tulnukas
Aeg-ajalt on erinevates maailma paigus saadud pildistada või filmida imelikke olendeid või udukogusid, mida võiks pidada tulnukateks või vähemalt millekski-kellekski ebamaiseks.
Sageli osutuvad suure eufooriaga ufodeks tituleeritud olendid siiski üsna tavalisteks ja maisteks asjadeks või elukateks. Kolmteist aastat tagasi pildistas üks tšiillane hobustel ratsutavaid politseinikke, kuid sai ühele pildile ühtlasi ka väikese imeliku olendi, keda ufoloogid peavad pisikeseks humanoidiks.
Fotole sattus midagi väga kummalist
Tšiili ehitusinsener Germán Pereira pildistas mingit eriskummalist olendit riigi pealinnas Santiagos, Forestali pargis (Parque Forestal). 10. mail 2004. aastal võtts ta Kodaki digikaamera (Kodak DX6490) ja siirdus jalgrattal pealinna metsaparki pildistama. Ta tegi kümmekond kaadrit, kuid midagi erilist ei märganud, mida kindlasti oleks vaja fotole jäädvustada.
Pereira sõnutsi pakkusid talle kõige rohkem huvi pargis patrullivad ratsapolitseinikud, keda ta esijoones sooviski pildistada. Pealegi midagi muud huvitavat samal ajal pargis ei toimunud. Nii tegi ta mitu pilti ka kahest ratsapolitseinikust, mistõttu sattuski tema fotoaparaati kogu maailma hullutanud foto. Seejuures ei märganud ta pargis pildistades midagi ja tulnukakujutist nägi ta esimest korda alles järgmisel päeval fotosid arvutisse salvestades. Pereira oli väga üllatunud või pigem isegi vapustatud, kui nägi ühel oma fotodest tillukest salapärast olendit, keda hiljem on hakatud pidama tulnukaks.
Pereira väitel tegi ta pildi miniatuursest olendist, kes kindlal ja rahulikul sammul astub pargiteel, umbes kell 17.40 José Miguel de La Barra ja Cardenal José María Caro tänavate nurgalt, otse kunstimuuseumi vastast. Tulnukas jalutas riikliku kaitse all oleva pargi tänaval ratsapolitseinike vahel. Pereira ise asus politseinikest umbes 20 meetri kaugusel.
Kuna 10. mail 2004 (Eesti mõistes oli Tšiilis sellal hilissügis) oli udune ja vihmane ilm, siis oli Pereira fotoaparaat seatud pikemale säritusajale ja kümnekordsele suurendusele, mistõttu ongi tulemuseks üsna hägune ja laiali valgunud kujutis.
Pereira sõnutsi võib fotolt näha, nagu see olend kõnniks, ja tema käed ja pea on selgesti eristatavad, vähemal määral ka kaks jalga. Olendi pikkus võib olla umbes 60-70 sentimeetrit. Võiks oletada, et see võis olla mingi väike laps, kuid tegu ei saa kindlasti olla inimlapsega, sest sellisel juhul oleksid kehaproportsioonid olnud fotol kujutatutest veidi teistsugused.
Insener tunnistas, et tal pole aimugi, mille või kellega võiks tegemist olla. Teisalt ta kinnitas, et tegu pole fotomontaažiga ja fotot pole kuidagi töödeldud.
Hiljem lubas Pereira fotot levitada peamiselt sel eesmärgil, et pidada inimestega nõu ja kuulda nende arvamusi, kuidas võis pildile sattuda taoline mõistetamatu nähtus. „Asi on selles, et mulle imponeerib see kuju väga. Tahan kinnitada fakti, et tegu pole pettusega. Mitte mingil juhul. Sel põhjusel sai kõik avalikustatud,“ on rääkinud Pereira. „Ma tahan teada saada tõde sellest kujust, mis ilmus fotole.“
Pereirat üllatas, millist vastukaja tema foto kogu maailmas tekitas. Talle on helistatud väga paljudest riikidest ja päritud üksikasju foto kohta. Vahepeal lülitas mees oma mobiiltelefoni koguni välja, sest see helises pidevalt ja tal polnud võimalik enam oma töödega tegeleda.
Pereira oli foto tegemise ajal 2004. aastal 33-aastane, ta on lõpetanud Concepcióni ülikooli ja oli vaid aasta enne kuulsa foto tegemist saabunud elama Santiagosse.
Jätkub ajakirjas...