Üksikemad elatuvad Tinderi-meestest

Suhtluskeskkonnad on täis naisterahvaid, kes elatuvad juhusuhetest, ise seejuures kasvatades lapsi ja olles samal ajal töötuna arvel.

Niisuguseid kogemusi kinnitab “suhtlusportaalide hunt” – 36-aastane Mihkel ja täpsustab, et tema arust on see puhas keha- müümise kunst, mitte kaaslase leidmine.
Mihkel viitab sellelegi, et sotsiaalmeedia profiil on soojamaa-reiside pilte täis... Kas kõik üksinda last või paari kasvatavad naised on meil väga jõukad? Või – kust nende raha tuleb?

„Osta suitsu ja mähkmeid!”
Kuna Mihkel kasutab Tinderit üsna aktiivselt, on tal ka erinevaid lugusid rääkida. Alljärgnevalt üks neist.
„Kolme lapsega üksikema, kelle igal lapsel erinev isa ning kes ei ole tööl käinud viimased 15 aastat, kutsus mind hakklihakastet sööma juba pärast veerandtunnilist põgusat vestlust Tinderi portaalis,” muheleb Mihkel ja imestab isegi, kui lihtsalt need asjad ikka käivad. '
„Kuna ma polnud veel laupäevast kaineks saanud ja väike vile oli veel sees, mõtlesin, et elu on seiklus ja loetud minutid hiljem oli sõidujagamise taksomasin all.
Kuna sõit viis linnast välja, siis olime eelnevalt ka numbreid vahetanud ja saingi kohe ka smsi, et mine palun poest läbi ja võta seda ja seda ning kaks pakki suitsu ka. Ega tühja käega ei kõlbagi minna, võtsin kõik, mida nõuti, ka paki mähkmeid kõige väiksemale, mida ema tellinud oli. Tundus kummaline assortii, aga mis seal ikka, mõtlesin endamisi,” meenutab Mihkel.
„Õhtul kella üheksa ajal pandi lapsed magama ja kuna klappi oli, maandusime ka ise ühises sängis ja hommikul läksin otse tööle sealt,” räägib mees tutvumisõhtu ausalt lõpuni.

Elamise kunst – mitu meest
Ent sellega lugu ei piirdunud: „Olen ka kõnealuse naisterahvaga hiljem juttu teinud, aga küllakutset pole saanud, ju siis on uue leidnud omale.
Minu jaoks jäi imestamise teemaks, kuidas inimene pole 15 aastat tööl käinud, aga ometi elab ära kuidagi. Olen küsinud uue kohtumise osas küll, aga alati on mingi põhjus, küll käib katuseparandaja ja küll käivad torutööd, erinevaid põhjuseid jagub.
Lihtsa küsimuse peale, kuidas sa ära elad, sain ka lihtsa vastuse, ma ei tea, kuidagi elan,” muheleb Mihkel ja annab omale aru, et nii vist ongi: üks mees käib ja tassib briketti, teine paneb katust, kolmas vaatab torud üle, neljas võtab kaasa reisile soojale maale. Kohati tundus, et polnud suitsupaki jaoks raha, aga järgmisel hetkel kirjutab, et sai 800eurose iphone telefoni just makstud, mis sest, et tööl ei käi ja ka laste isad väga usinalt ei pidanud elatist maksma.

Kas öömaja saab?
Kirjeldatu pole Mihkli ainus kogemus üksikemadega tutvumisest.
„Teise sellise kahe lapse ema otsa sattusin juba mõned päevad hiljem. Tema oli samuti väga konkreetse olemisega ja nõudis kohe telefoninumbrit, kuna tema ei viitsi läbi nutiseadme toksida. Esimesel õhtul rääkisime ligi kaks tundi – rääkisime kõigest ja teemad läksid päris intiimseks välja... Olin juba valmis Pärnu poole, tema juurde sõitma, aga viimasel hetkel teatas ta, et sedasi ikka ei saa, et tal lapsed kodus.
Kolm päeva hiljem sain keset tööpäeva ootamatu kõne, et ta on sõbrannaga teel Tallinna poole filmivõtetele, et kas ma öömaja ei saa talle ja tema sõbrannale pakkuda. Hädavalena ütlesin, et olen õe sünnipäeval ja ei saa kuidagi seekord kahjuks võõrustada. Mina küll ei julge täiesti võõraid inimesi, keda pole kunagi varem näinud, kohe enda juurde võtta. Kuhugi nad ilmselt öömajale said, sest koju tagasi nad ei jõunud, tahtis veel järgmine päev kohtuda, aga viimasel hetkel ütles ära, kuna pidi tasuta Pärnusse tagasi saama. Hea küll, mõtlesin mina, mis seal ikka ja sellega see lugu piirduski,” räägib Mihkel.

Depressiivse väikelinna suurusehullustus
Sedasi meest ja sponsoreid otsivaid üksikemasid on suhtlusportaalid täis. Kui portaalis veidi kauem aega veeta, korduvad ikka ja need samad näod. Naistel on reeglina mitu rauda korraga tules ja latt on ka üsna kõrgeks aetud.
Mihkel esitas küsimuse, millele ta seni vastust saanud ei ole: „Kuidas kolme lapse ema, kes on töötu, saab käia korra aastas soojal maal energiat kogumas? Paratamatult tekib küsimus, et kust see raha tuleb ikkagi. Ma ei tea kas ma olen eluvõõras või ajast maha jäänud, aga minu arust on see ilmselge kehamüümise kunst. Daamidel on ka latt päris kõrgeks aetud ja iga mahlamüts neile ei sobigi, et kujuta ette, kust see suhtumine võetakse, on see depressiivse väikelinna suurusehullustus või mingi sündroom,” mõtiskleb mees ja kinnitab enesele järjekordselt, et nende suhtlusportaalide naistega tuleb lõpp teha.
Mees teab hästi, et sellest on saamas hobi ja hasart temagi jaoks. Ja see kõik on nii lihtsaks muutunud, sest internet on vabasid hingesid täis, kes elatuvadki igapäevaselt üheöösuhetest.