Üle tuhande inimese kaotab aiamaja, paljud ka kodu
Maardu ja Jõelähtme piiril paikneb 23 aiandusühistu territoorium, mida rahvasuus kutsutakse Pilpakülaks või ka Shanghaiks. Maad anti Tallinna asutuste ja ettevõtete töötajatele ajutiseks kasutamiseks 1981. aastal.
Jõelähtme vald otsustas nüüd maa (160 hektarit) enampakkumisel maha müüa. See võib panna üle tuhande inimese olukorda, kus nad peavad oma aiamajad lammutama, mõned neist aga jäävad üldse peavarjuta. Aiandusühistud kavatsevad oma õigusi kaitsta ja annavad valla kohtusse.
Millest siis pilpaküla on ehitatud? Silma hakkavad lauad ja plekk, tuhaplokid ning isegi vanad raudteeliiprid. Mõni hoone meenutab kioskit, ent on ka kobedama suvila ja lausa eramaja mõõtu võtvaid ehitisi.
Jõelähtme vallavalitsuse liikme Priit Põldma sõnul tekkis nn pilpaküla Kallavere ja Ülgase küla aladel 1981. aasta paiku, kui Eesti Fosforiidi ametiühing jagas oma töötajatele maalappe ajutiseks kasutamiseks köögiviljamaadena tähtajaga 10 aastat. Jõelähtme vald on sõlminud kõigi 23 MTÜga (kokku umbes 1150 krunti) detsembris 2010 maakasutuslepingud viieks aastaks ja neid pikendatakse aasta kaupa.
Väiksema aiamaja juures askeldava Mihhaili sõnul enam pikka pidu ei ole."Mida see kohtuotsus enam määrab. Kellegil aiamaad enda nimel ei ole, kui peremees (Jõelähtme vald) otsustab, et lepingut enam ei pikendata, siis ongi kõik," sõnab Mihhail.
Venelane ei ole vist kogu oma elus ühtegi puud istutanud ega ühtegi orki mulda idanema pistnud. Ta ei tea küll kuidas puu või lill on saadud. Ta ainult hävitab. Ta on kolhoosipõllult harjunud maast madalast varastama – ja jooksu panema, kui valvurid neid kaigastega taga ajavad. Ta murrab pargis puid ja põõsaid ja pillub tükid tänavale. Ta purustab õunapuu, kisub selle oksad lõhki õunapabula kättesaamiseks, mis vaevalt õiest tekkinud ja alles pöidlaotsa suurune. Naabrimaja lapsed sõid meie aia sõstrapõõsastel juba õiedki ära. Miks nad ronivad omalt maalt siia?, kurtsime... ja kurtsid teised.