Ülemus tahab töötaja last tasuta tööle
Kui Elenor maakonnalinna sööklasse tööle läks, tundus talle esmalt, et tegu on väga toreda töökohaga. Probleemid algasid aga peatselt.
Elenor on kolmekümnendate teise poolde jõudnud müüjatar, kes tüdis üksluisest tööst kohaliku supermarketi kassas ning otsustas tööle kandideerida lähedal asuvasse söögikohta.
Kuna tegu on staažika ja laitmatu müüjaga, saigi töökoht kohe tema omaks.
„Tööandjaga oli meil algusest peale hea klapp,” meenutab Elenor. „See naine, Liina, tundus mulle väga sümpaatne, väga tegus ja aktiivne.”
Kui tegus ja aktiivne ülemus Elenorilt töövestlusel küsis, kas too oleks nõus tulema nädalavahetustel ka välja, appi toitlustama, oli müüjatar kohe nõus. Liiatigi lubas Liina kõik lisatunnid kinni maksta ja maksis ka.
Üritusi, kus toiduletiga müümas käidi või kus väljapool oma maja oli vaja lauad katta, jagus peaaegu kõigisse nädalavahetustesse ning Elenor oli sellega rahul – nii kujunes ka palk mõnevõrra suuremaks kui algselt kokku lepitud oli.
Teismelise proovipäev peielauas
Elenoril on ka 14aastane tütar Triin, kelle arvates on ema töö väga tore ning kes on mõelnud, et kui ta põhikooli aasta pärast ära lõpetab, tahaks ta minna kas toitlustus- või teeninduseriala õppima.
Kui Liina Elenorilt küsis, kas tolle tütar võiks ehk tahta samuti vahepeal abiks käia, eriti puhkuste ajal, olid nii ema kui ka tütar rõõmuga nõus.
Triinu esimeseks tööks sai abistamine ühes peielauas, kus oli tegemist väga palju ja kandikud toitude ja nõudega olid väga rasked.
Vaatamata oma noorusele ja vähesele kogemusele sai tüdruk väga hästi hakkama, seda nii oma ema kui ka tolle ülemuse arvates.
Liina sai palju kiita. Raha soovitas ema tal esimene kord üldse mitte küsida, sest proovipäevad tuleb ju ikka ära teha. Seda, et seadus on muutunud ja ka proovipäevad tänapäeval tasustatakse, Elenor ei teadnud.
Keeruline olukord
Liina kiitis tublit teismelist taevani ja kutsus teda järgmisel nädalavahetusel koos emaga appi, ühele väliüritusele kohvikut tegema.
Triinul ja Elenoril oli kutse üle hea meel. Esiteks meeldib emale ja tütrele koos tegutseda, teiseks on iga lisaraha nende väikeses peres teretulnud.
Aga just lisaraha teemal probleemid algasidki. Nimelt arvab ülemus Liina, et kui ta Elenorile juba niikuinii maksab, siis 14aastane tütar, kes emaga kaasas käib, ei peagi mingit raha saama.
Elenor ja Triinu on aga selle peale päris solvunud.
„Mul ei käi ju tütar selles mõttes kaasas, et mul poleks teda kuhugi jätta. Kui ta tuleb, teeb ta kõik tunnid minuga võrdselt tööd ja vääriks selle eest kasvõi mingitki raha,” on ema veendunud.
Nüüd on ema ja tütar keerulises olukorras. Nad ei taha, et Triinu peaks olema Liinale tasuta tööjõud, aga ei taha ka riidu minna – Elenorile meeldib töö sööklas ja väliüritustel palju rohkem kui meeldis supermarketis töötamine.