Usutlus: Ain Saarna toibub raskest operatsioonist

Raadio- ja suhtekorraldusjuht Ain Saarna pooldab rohelist ilmavaadet ja ausat ütlemist. „Ärge vinduge ja virisege,” põrutab ta otsekoheselt.

Töötate Tallinna Linnakantseleis. Millal ja kuidas te sinna tööle sattusite?
Minu tähtajaline leping Eesti Raadio juhatuse esimehena lõppes ja tollane Tallinna linnapea Tõnis Palts kutsus mind 2004. aasta sügisel linna avalike suhete direktoriks. Huvitav töö on jätkunud linnapeade Jüri Ratase, Edgar Savisaare ja Taavi Aasaga. Töö poliitikutega on nagu elukestev õpe ning ka kogenud inimene peab olema alati valmis õppimiseks ja kohanemiseks.

Mis on Tallinnas hästi ning mis jätab väga soovida teie arvates?
Uuringud kinnitavad, et Tallinn areneb õiges suunas ja linnakodanikud on elukeskkonnaga valdavalt rahul. Tasuta ühistransport on selgelt kiitmist väärt. Vahel valmistavad muret neli aastaaega ja nende kiire vaheldumine.

Kui oleks teie teha, siis mida teeksite nii Tallinnas kui ka üldisemalt Eestis teisiti?
Vaja on rohkem peremehetunnet ja vastutust omal maal ning usaldust meie loomuomase talupojatarkuse vastu. Ma ei mõtle ülbust ja upsakust, ma mõtlen uskumist ja enesekindlust. Järjest rohkem tunnetan, et ilma rohelisema ilmavaateta ei ole kellelgi tulevikku, isegi mitte president Donald Trumpi toel.

Põnevamad seigad Eesti Raadios töötamise ajast?
Laulev revolutsioon, 1991. aasta augustisündmused ja Eesti iseseisvuse taastamine. See oli imeline aeg, kui rahvas uskus ja usaldas Eesti Raadiot ning raadiotegijad tunnetasid vastutust. Uudiste peatoimetaja oli siis lausa rõõm olla, sest toimetajad-reporterid tegid tööd õhinaga ja kella vaatamata ning põnevaid teemasid jätkus pidevalt.

Kelleks unistasite saada lapsepõlves ja kus asub teie lapsepõlvekodu?
Lapsepõlvekodu on Raplamaal, Kohila vallas, Angerja külas. Maapoisi unistused tulevasest elukutsest liiga kõrgelt ei lennanud, kuigi nõukogude kosmonaudid olid minu lapsepõlves iidolid, kelle nimesid teadsid poisid-plikad peast. Autojuhi amet tundus lapsena mulle huvitav. Läks aga teisiti ja autojuhilube ei ole mul tänaseni.

Millal ja kuidas tekkis teil huvi meedia vastu?
Kohila Keskkoolis oli tubli raadiosõlm, mille võtmed seda kureerinud füüsikaõpetaja Endel Mälgi mulle usaldas. Ta oli väga mõnus ja muhe õpetaja. Minust sai kooliraadio toimetaja ning koolipidudel mängisin lindilt tantsuks muusikat. Kuulasin palju raadiot. Läbi kesklaine sahina kostsid Radio Luxembourg, Soome raadio, „hääled“ ja muidugi Eesti Raadio. Tahtsin olla Tõnis Erilaid või Olavi Pihlamägi, kes mängisid ka Eesti Raadios moodsat muusikat.
Minu õnneks võttis Eesti Raadio Noorte Reporterite Klubi 1976. aastal vastu uue grupi raadiohuvilisi noori. Vanem õde Linda ärgitas mind Raadiomajja katsetele minema ja nii saigi mu tulevane elukutse määratud. Noorte Reporterite Klubi ei olnud tegelikult mingi klubi, see oli raadiotöö eeldustega noorte pühapäevakool ja meil kursuse juhendaja oli väga kogenud ja nõudlik raadioajakirjanik Hilda Raudkivi. Minu igavene tänu ja lugupidamine Raudsele Hildale! Tema juhendamisel jõudsid Eesti Raadio eetrisse ka minu esimesed arglikud lõigud ja saatekesed noorte elust. Järgnes Tartu Ülikooli ajakirjanduse osakond. Kateedri juhataja oli legendaarne Juhan Peegel, kursuse juhendaja Marju Lauristin ja raadio eriala õppejõud Andrus Saar. See oli unustamatu tudengiaeg põnevate õppejõudude ja lahedate kaaslastega. Koos Erki Berendsiga panime püsti Pälsoni tänava ühiselamu oma traatraadio „Pänterraadio“.

Millal ja kuidas sattusite tööle Eesti Raadiosse ning kui kaua seal töötasite?
Eesti Raadiosse läksin ülikoolist otse suunamisega nagu tollal kombeks. See oli loogiline asjade käik, sest ka ülikooli ajal tegin raadiole pidevalt kaastööd. See oli erialaselt arendav ja rahalisel abistav. Raadios oli õnne ja sain kohe oma saatesarja „Tulipunkt“, mis kajastas pühapäeviti lõigusaatena nädala jooksul noorte elus toimunut. Seda saadet meeldis mulle tõesti teha, sest kui saates oli vähemalt üks komsomoliteemaline lugu sees, siis oli mul vabadus mängida uusimat lääne- ja kodumaist menumuusikat, mida sain tuttavatelt pillimeestelt ja sõpradelt. Piinlik küll, aga sõber Arvo abiga salvestasime piraatidena ka Soome FM laineala raadiojaamadest hitte minu saadetes mängimiseks.
Eesti Raadios töötasin erinevatel ametikohtadel kuni juhatuse esimehena välja paari ärakäimisega kuni aastani 2004. Muide ka vene kroonus olles ja Toompeal töötades tegin ma Eesti Raadiole ikka vahel mõne saate.

Teie abikaasa Haldi Normet-Saarna töötab siiani Vikerraadios, kas tutvusite ka seal töötamise ajal?
Jah, Eesti Raadio viis meid kokku. Koos tegime mitmeid suuri raadioprojekte nagu Noorteraadio mängud, Suveraadio, ABC Raadio, Stereopühapäev ja palju muud. Nii suuri projekt ilma teineteise mõistmiseta ei tee.

Tulekul on Riigikogu valimi­sed, kas plaanite kandideerida?
Never say never, aga hetkel plaanis ei ole.

Millised on plaanid lähemal ajal ja kaugemas tulevikus?
Poolteist aastat tagasi oli mul tõsine südameoperatsioon ning lähemas ja kaugemas tulevikus plaanin olla tervislikum ja tervem.

Millist muusikat te kuulata armastate ja kes on lemmikud estraadilt?
Kuulan väga erinevat muusikat, mille hulka mahuvad ka klassika ja estraad. Minu eriline sümpaatia kuulub tõsistele kitarrimeestele nagu varalahkunud Jimi Hendrix ja Stevie Ray Vaughan ning elavad klassikud David Gilmour, Jimmy Page, Carlos Santana, Joe Satriani, Steve Vai, Joe Bonamassa, eestlastest Andres Põldroo, Riho Sibul, Kalle Vilpuu, Toomas Vanem. Suurepäraseid pillimehi on palju ja suurepärast muusikat õnneks veelgi rohkem.

Milline raadiojaam kuulub lemmikute hulka?
Minu aparaadid on juba aastaid häälestatud Vikerraadio sagedusele, aga ka Kuku Raadio sagedusi tean peast.

Millist telekanalit enim vaatate ning mida arvate Tallinna TV-st?
Telekanalite hulgas mul kindlat eelistust ei ole, pult on pidevalt kasutuses.
Üritan hoida pilti ees kodumaisest teletoodangust ja vaadata ära uutest toodetest vähemalt ühe saate või osa. Tallinna Televisioon on kinnistumas normaalse osana Eesti telemaastikule, kuigi õige formaadi otsingud veel jätkuvad.

Soovite ehk midagi veel südamelt ära öelda?
Inimesed, olge sõbralikumad, mõistvamad ja naeratavamad. Ärge vinduge ja virisege. Kui on midagi öelda, siis öeldagu ning pärast seda olgu rahu maa peal, olgu Viinahaual, Sirtsusoos või Tallinnas.