Usutlus: Pealinnas on tuhandetel nälg majas, on kogenud Toidupanga juht Piet Boerefijn.

18.03.2018 20:30
Hillar Kohv
Kommentaarid
1
Foto:

Kuna kohati on toidu äraviskamine kergem ja odavam kui annetamine, näeb Toidupanga juht Piet Boerefijn üht vaesusriski põhjust ka seadustes.

Kuidas Toidupangal läheb, kas kauplused annetavad rõõmuga Toidupangale mahakantud kaupa?
Toidupank tegutseb iga päev selle nimel, et oma tegevusi arendada. Paljud kauplused annetavad toidupangale – mõned annetavad väga palju, mõned vähe. On kauplusi, kes ei anneta midagi.

Toompeal peeti toidu raiskamise vastane konverents. Mida seal täpsemalt räägiti ning kas asjad juba liiguvad positiivses suunas?
Toimus ümarlaud, kus erinevad toiduga tegelevad osapooled rääkisid toidu raiskamise teemadel. Järgmine vajalik samm oleks kaardistada suurimad toidu raiskamise põhjused ja toidu päästmist takistavad tegurid. Kaardistamise baasil saab teha juba konkreetsemaid ettepanekuid, mida saab teha toidu raiskamise vähendamiseks riik, kolmas sektor ja firmad. Lääne- ja Lõuna-Euroopa on selle teemaga palju töötanud ja neil on palju häid praktikaid, mida nende eeskujul võiks rakendada.

Mida arvate sellest, et toiduseadus ei lubavat annetada kiiresti riknevaid toiduaineid, nagu liha, vorst, piim ja piimatooted, tordid jne. Kas on vaja toiduseadust muuta?
Kiiresti riknevaid toiduaineid tohib annetada, kuid mõistagi ainult kuni „kõlblik kuni“ kehtib. Kui „kõlblik kuni“ on läbi, siis ei ole enam lubatud seda toitu annetada. See on standard igal pool Euroopas ja seda muuta ei saa. Ainuke võimalus oleks kiirkülmutada „kõlblik kuni“ toiduained enne, kui realiseerimisaeg on läbi, nii saab pikendada toiduaine eluiga.

Kui palju on Tallinnas toiduabisaajaid?
Tallinnas saab toiduabi umbes 3000 inimest.

Milline on teie ettepanek valitsusele, et mida annaks ära teha selleks, et mahakantud toit jõuaks siiski abivajajatele, mitte ei hävitataks ära ning ei visataks prügikonteinerisse?
Teha annab palju. Paljud Euroopa riigid on väga aktiivsed selles valdkonnas ja teevad väga konkreetseid samme, et vähendada toidu raiskamist. Eesti riik võiks samuti olla aktiivsem probleemide kaardistamisel ja lahenduste otsimisel koostöös erinevate toiduga tegelevate organisatsioonidega. Riik peaks toidu raiskamise probleemi Eestis rohkem uurima, koguma usaldusväärsemat statistikat ja looma töögrupi kõikide osapooltega- supermarketid, suuremad maaletoojad ja toidu tootjad.
Paljudes Euroopa riikides saavad ettevõtted maksusoodustusi, kui nad annetavad toitu heategevusele. See on tõhus viis stimuleerida toidu annetamist selle äraviskamise asemel. Eestis ei ole ettevõtetele sedasorti maksusoodustust, aga samal ajal on meil Euroopa kõige kõrgem käibemaks toidule. Meie tööle on kehtestatud reeglid, mida ettevõtted peavad jälgima ja seetõttu on toidupangale toidu annetamine päris suur lisatöö – pakkida kõik toidugrupid eraldi, kaaluda, teha saatelehed ja ladustada seda toitu eraldi kohas. See on ettevõtete jaoks lisakulu. Kohati on odavam toitu ära visata kui annetada. Õige oleks, kui riik need kulud kompenseeriks ettevõtetele, nagu mujal Euroopas.

Kui paljud Tallinna kauplused teevad koostööd Toidupangaga?
Tallinnas annetavad toidupangale regulaarselt toitu 54 toidupoodi.

Kas Maxima kauplused ei anneta üldse Toidupangale midagi?
Hetkel Maximaga koostööd ei ole, kui välja arvata erandjuhtumid. Me loodame tulevikus nendega tihedamalt koostöö teha.

Peaminister Jüri Ratas on samuti Tallinna Toidupangas käinud vabatahtlikuna abiks. Mida tema on rääkinud toidu annetamisest toidupangale ning kas peaminister on ka ise annetanud midagi?
Jüri Ratas toetab meie tegevust ja ta on teinud palju head toidupanga jaoks. Ta on palunud firmasid, et nad ei viskaks ära söögikõlb­likku toitu, vaid annetaks  toidupangale. Me oleme talle väga tänulikud selle toetuse eest.

Kas president Kersti Kaljulaid on ka teid külastanud ning milline on tema suhtumine Toidupanka ja annetamisse ning kas ka tema on midagi annetanud?
Presidendi seisukohta toidupankade osas me ei tea, toidupanka ta külastanud ei ole. Teame küll seda, et ta on suur kolmanda sektori toetaja.

Maaelukomisjoni ümarlaual oli juttu ka toidu kiirkülmutamisest ning vastavate seadmete hankimisest. Mida sellest arvate ning mida oleks vaja teha üldse, et mahakantud toit senisest paremini ja rohkem jõuaks abivajajateni?
Mõnes Euroopa riigis on see metoodika juba kasutusel. Selleks peavad erinevad toiduga tegelevad organisatsioonid Eestis kokku tulema ja seda projekti arendama hakkama. Oluline on koostöö Veterinaar- ja Toiduametiga, et tagada selle metoodika turvalisus.

Soovite ehk ka midagi südamelt ära öelda?
Eestis elab palju inimesi sügavas vaesuses ja meil on suured sotsiaalprobleemid. Riik võiks rohkem teha, et pakkuda nendele inimestele abi ja tuge. Minu arvates ei ole õige, et me kasutame nii palju raha hiigelkalli infrastruktuuri ja hoonete rajamise peale ja nii vähe inimeste peale.

Vaadatud 1769 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
lugeja

kui suures ja rikkas tallinnas nii palju abivajajaid,siis mida arvata teiste linnade abivajajatest.ja veel perifeeria s,t, maakohad?

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi