Usutlus: „Reili kadumine puudutas mind väga sügavalt...”

26.09.2021 21:15
Hillar Kohv Foto: A. Pärtel
Kommentaarid
3
Foto:

Saatesarja “Kuhu nad kadusid?” juht Tuuli-Ann Freienthal on kogenud, et teadmata kadunud inimeste lood ei jäta kedagi külmaks.

Kuidas sai alguse selle saate idee ja kuidas teie seda saadet tegema juhtusite?
Saate idee pakkus mulle välja TV3 loovjuht Urmas Eero Liiv, kes arvas, et oleks aeg anda mulle krõbedam väljakutse. Väljakutse selle saate tegemine tõepoolest olnud on, aga ma ei saaks olla tänulikum, et see mulle usaldati.

Teil ei ole keegi lähedastest teadmata kadunud?
Mul ei ole keegi lähedane kadunud, küll aga oli ringiga perekonnatuttav 2006. aastal kadunud 17-aastane Reili Huik, kes läks Tartust Elvasse last hoidma, aga pole siiani koju naasnud. Ma olin Reili kadumise hetkel ise 13-aastane, aga mäletan, et see puudutas mind väga sügavalt. Ilmselt pole inimest, keda jäljetult kadunute lood külmaks jätaks.

Esimene saade oli Võru noormehest Markkus Ansbergist, kes jäi peale pidu teadmata kadunuks ning siiani pole osanud isegi ükski selgeltnägija midagi Markkuse edasise saatuse kohta öelda. Kas kulisside taga on varjatud infot?
Fakt on see, et Markkus pole siiani välja tulnud ja minu võim ajakirjanikuna ulatub siinkohal selleni, et paljastada tagamaad, mis on seotud Markkuse otsimisega ning panustada saatega sellesse, et koguda uusi võimalikke niidiotsi. See tähendab muuhulgas seda, et Markkuse ema rääkis meile, milliseid alatuid võtteid on selle juhtumi abil kasu lõikamiseks kasutanud kodumaised ja ka välismaised väga kuulsad selgeltnägijad.

Kuidas on saatesarja tegemine kulgenud? Kas on tulnud ette ka palju raskusi-takistusi ning ka vastasseisu kellegi poolt?
Selle saate loomine on nõudnud väga palju süvenemist, faktide kontrolli ja kokku­leppeid. Saatesse lugude valimine oli paras kadalipp, sest Eestis on teadmata kadunud inimesi tänase seisuga ligi pool tuhat, mis tähendab, et ma pidin leidma üles just need lood, mis oleksid huvitavad televaatajale, aga samas, mille lahendamise jaoks uute vihjete kogumisse oleks võimalik loo ekraanile toomisega ka panustada.

On see töö ka teie jaoks ohtlik?
On olnud juhtumeid, millest olen loobunud enda turvalisuse pärast, aga selliseid, kus mind on küll hoiatatud, aga jätkan tööd selle nimel, et lugu avalikkuse ette jõuaks.

Kuidas iseloomustate neid selgeltnägijaid, kellega te saadet tehes kokku puutute? On nad sõbralikud ja asjalikud, lihtsalt oma arvamust ei avalda?
Saade “Kuhu nad kadusid?” põhineb kadunud inimeste lähedaste jutustusel, läbielamistel ja kogemustel ning lisaks räägib igas saates ka politsei ja SA Kadunud juht Aare Rüütel. Selgeltnägijatele annan oma saates sõna vaid siis, kui see on vajalik ja põhjendatud ning siiani on selgeltnägijad olnud intervjuudes väga sõbralikud ja avatud. Juttu tuleb aga selgeltnägijatest igas saates, sest kadunute perekondadel on nendega omajagu kokkupuuteid ja saates tuuakse välja nii selgeltnägijate uskumatud nägemused kui ka alatud valed.

Millal ja kuidas tuli teil üldse mõte või soov televisiooni tööle minna ning kuidas see teekond televisiooni kulges?
Ma läksin Tartu Ülikooli õppima ajakirjandust ning kui olin TV3 “Seitsmestes uudistes” oma esimese uudiste praktika ära teinud, siis teadsin, et see on miski, mis mind sütitab. Kui olin ülikooli lõpetanud ja nägin, et TV3 otsib uusi reportereid, siis olin kindel, et ma pean selle võimaluse saama. Minu puhul on oma unistuste püüdmisel olnud abiks eesmärgistamine - ma panen alati aasta alguses paika, mille suunas järgmisena püüdlen. Kaks aastat tagasi teadsin, et tahan saada töökohta TV3-e. Pingutasin selle nimel ja kevade lõpus vormistasimegi lepingu.
Eelmine aasta soovisin saada otsesaate juhtimise kogemust ja suvel usaldatigi mulle see roll. Aasta 2021 listi kirjutasin enda esimese telesaate.  “Kuhu nad kadusid?” on eetris alates 2.septembrist. Nendel hetkedel, kui kõik need soovid on olnud alles unistused, olen mõelnud neist kui utoopilistest asjadest, aga kui siht silme ette võtta, siis on kõik võimalik. Minu karjäär on arenenud väga loogiliselt ja korrelatsioonis pingutustega.

Olete mõnda saadet ka varem juhtinud või toimetanud ennem seda “Kuhu nad kadusid?” saadet?
Nii suures mahus ühe saate nullist loomisega pole ma kunagi varem kokku puutunud. Ma olen küll jõuluperioodil “Duubli” otsesaateid stuudiost juhtinud ning eelmise aasta suvel vedasin läbi suve ka “Suvist duublit”, aga see oli oma olemuselt hoopis teine väljakutse, kui praegune saade. Nimelt olen ma selle projekti juures nagu hunt Kriimsilm - produtseerin, palkasin meeskonna, toimetasin, olen saatejuht ning tegin ise ka kogu eelmontaaži enne kui andsin toimetatud intervjuu üle professionaalsele monteerijale. Seega väljakutseid on olnud omajagu. Üleüldse on see vastutus, et saade õigel hetkel tõeliselt kvaliteetsena ka tele-eetrisse jõuaks, olnud pingeline, aga metsikult huvitav ja arendav.
Ma ei oleks selle kõigega hakkama saanud, kui mul ei oleks olnud nii suurepärast meeskonda, nõuandjaid ja abilisi - Urmas Eero Liiv, SA Kadunud juht Aare Rüütel, Politsei- ja Piirivalveamet, Tanel Turban, Virgo Pärn, Riho Prees, Tarmo Michelson ja loomulikult kõik saates rääkinud inimesed.
Kui mitu saadet “Kuhu nad kadusid?” on plaanis teha ning kas see on selline lühike katsetus või on plaanis teha selline saatesari, mis kestab mitmeid hooaegasid?
Sügishooajal on eriprojektina eetris kaks osa, kuid tegelikult on mul töös juba mitu juhtumit ka järgmisteks saadeteks, mis keskenduvad sellistele kadumislugudele, millest laiem avalikkus pole kunagi varem kuulnud. Loodan, et ka need saated jõuavad tulevikus eetrisse ning saame teha osasid veel juurde.
Kadunud inimesi on Eestis liiga palju ja kui toome need juhtumid ekraanile, siis suureneb võimalus, et inimestele meenub midagi, mis võib juhtumi edasi uurimiseks olla oluline uus vihje. Saate laiem eesmärk ongi koguda televaatajatelt võimalikke uusi juhtumipõhiseid niidiotsi, mida siiani pole julgetud või ehk hoopis taibatud jagada.

 



Vaadatud 1107 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Uuno

Nelli on jälle avaldanud vaimupuudega inimese artikli.Millal Hillari kõntsa avaldamine ükskord lõppeb?Rahvas ei taha Kohve fekaali lugeda!

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi