Vabariigi aastapäev ei ole alati rahulik olnud
Oleme harjunud, et vabariigi aastapäev algab piduliku lipuheiskamisega, jätkub sõjaväeparaadiga ning õhtul kontserdi ja presidendi vastuvõtuga. Ometi kõigest üks inimpõlv tagasi olid olud hoopis teised ja veel 1991. aastal süüdistati võime katses taastada Eesti Vabariik.
24. veebaruaril 1989 heisati sinimustvalge lipp taas Pika Hermanni tippu. Riiklikult tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva pärast poolt sajandit pausi taas 1991. aasta 24. veebruaril. Toompeal toimus lipuheiskamise tseremoonia ja Estonia kontserdisaalis pidulik aktus. Metsakalmistul mälestati Konstantin Pätsi. Toimus ka tagasihoidlik paraad Remniku õppekeskuses.
1991. aasta oli alanud kurjakuulutavalt. 13. jaanuaril ründasid Nõukogude armee dessantväeosad ja KGB erirühm „Alfa“ Vilniuses teletorni ja ajakirjandusmaja. Hukkus 14 inimest, mitusada sai haavata.
Vene NFSV Ülemnõukogu esimees Boriss Jeltsin lendas kohe Tallinna ja kohtus Vilniuse sündmuste tõttu Balti riikide juhtidega. Tehti ühisavaldus üksteise riikliku suveräänsuse tunnustamise kohta.
15. jaanuaril toimusid aga Tallinnas Toompeal, Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel ja mujal Interrinde ja streigikomitee miitingud, kus nõuti ülemnõukogu ja valitsuse tagasiastumist. 17. jaanuaril algas Tallinnas üleliidulise alluvusega ettevõtete streik, millega nõuti NSV Liidu presidendi otsevõimu kehtestamist Eestis.
Kuna oli karta ka Tallinna ründamist, alustati 18. jaanuaril Toompea kaitseks barrikaadide rajamist. Üks kivirahn on sellest ajast siiani alles mälestukivina.
20. jaanuaril 1991 ründas miilitsa eriüksus OMON Riias Läti siseministeeriumi hoonet, surma sai 4 ja haavata 10 inimest.
Eestis õnnestus riikliku iseseisvuse suunas liikuda siiski ilma vägivallata.
1991. aasta augustis sai Eestist taas iseseisev riik ja 1992. aastal tähistati ametlikult ja pidulikult vabariigi 74. vabariigi aastapäeva. Vabaduse väljakul toimus esimene paraad pärast iseseisvuse taastamist. Paraadi juhatas tollane kaitseväe kaitsejõudude peastaabi ülem Ants Laaneots.
6. oktoobril 1992 vannutati Eesti Vabariigi presidendi ametisse Lennart Meri ja 1993. aasta 24. veebruari paraadi võttis vastu tema. Paraadi juhatas endiselt kaitsejõudude peastaabi ülem Ants Laaneots. Eesti ülemnõukogu juhataja siis Ülo Nugis ja peaminister Mart Laar. Estonia Talveaias toimus presidendi pidulik vastuvõtt valitsusele ja diplomaatilisele korpusele.
Eesti esimest aastapäeva tähistati sõjaväeparaadiga 24. veebruaril 1919 Tallinnas.