Väikese poja näojoontes aimus ­teise mehe nägu...

23.05.2021 22:40
Sille Maksimov Illustreeriv foto
Kommentaarid
8
Foto:

Ilus Susanna on emaks saamise järel tublisti kosunud, kuid armastav mees on talle truuks jäänud. Ometi varjab paar saladust, mis pole mõeldud võõrastele pilkudele.

Kimalane sumises lõvilõugade poti ümber, sel ajal kui Emiliani naine, hellitusnimega Belle, vaatas rõdul ühe silmaga kimalase tiirlemisi ja teise silmaga alla Agion Apostoloni tänavale nii kaugele kui silm ulatas. Lõpuks raskelt ohates astus ta tuppa tagasi ja seisis uurivalt peegli ette. Ei, see leekiv punane pluus ei sobi, otsustas naine ja asus energiliselt oma riidekappi revideerima. Peagi oli ta ennast pakkinud tuttuutesse liibuvatesse pükstesse ja peale tõmmanud taevasinise suve­sviitri.
Kui ta uues kuues kööki ilmus, muigas ta mees mõrult ja küsis: „Mis asja sa ometi ennast nii üles kihutad?“
„Miks nad ometi juba ei tule? Mis see olgu!“ oli Belle pinevusest lõhkemas.
Pahura ja tusasena prantsatas Emilian söögilaua taha ja küsis kulmu kortsutades, et kas ei saaks juba midagi hamba alla.
Belle kiikas masinlikult külmkappi, haaras sealt grillisalatite taldrikute tagant külmad lihapirukad, sekeldas kohvitermosega ja jõudis ka kiiresti piiluda aknast, et kas nad juba tõesti pole kohale jõudnud.
Naise närvilisus ja liigutuste kärsitus ajas mehe vihale, Emilian süütas sigareti ja läks sõna lausumata rõdule.
Belle tõstis pilgu köögikellale. Kas tõesti nad ei tulegi, oli ta meeleheitel. Siis tormas ta uuesti magamistuppa riidekapi kallale. Kui ta uue kleidiga kööki naasis, oli Emilian hapu näoga külma lihapirukat haukamas ja altkulmu naise uut hõlsti takseerimas. Mees oleks tahtnud mehe kombel rusikaga vastu lauda põrutada, aga hoidis ennast vaevu tagasi.

Noorte tantsulust on kadunud
Lõpuks olid külalised kohal. Vennapoja auto sõitis hoovi ja peatus koerakuutide taga. Belle ja Emilian seisid rõdul kõrvuti nagu üks mees ja ega Emiliangi suutnud varjata korraga oma heldimust. No mis sa ütled, nad ongi kohal: haige jalaga vend, krapsakas vennanaine, pisut tüdinud olemisega vennapoeg Bedro oma vormikamaks muutunud naise ja kaheaastase kena poisiklutiga. Täpselt ülestõusmise pühade ennelõunal nagu oli kokku lepitud.
Juba kostusid siit-sealt traditsioonilised paugutamised Kristuse ülestõusmise auks ja ümberkaudsetest hoovidest kuuldi perekogunemiste elevat sidinat-sädinat ning ninna kargasid mõnusad grilliaroomid.
Emilianil hakkasid rõõmust silmad välkuma, kui ta asus terrassil õuegrilli kallal toimetama. Haige jalaga vend vehkles ka ümber grilli ja püüdis abiks olla, aga näis, et rohkem segas. Emilian viis ta õuelaua taha istuma ja valas talle klaasi veini. Bedro ema laotas lauale marineeritud lambaliha tükid, Belle tassis kandikuga majast veel seda ja teist ning kirglik kokkamine  ja lauakatmine sai tavakohase hoo sisse.
Susanna kadus majja väsinud last magama panema ja Bedro kõndis õues ringi nagu peata kana, teadmata kuidas olla või mida teha. Lõpuks asus temagi grilli valvama ja Emilian sai mahti venna kõrvale istuda ja endalegi klaasikese valada.
Hilisõhtul, kui olin lahkunud oma majaomanike väikeselt ja rahulikult aiapeolt, astusin korraks rõdule, et silmitseda, mis naabrid teevad. Laua taga istusid kainelt ja kombekalt vaid pere nooremad Bedro ja Susanna ja rääkisid midagi tõsimeeli. Vanem generatsioon aga vihtus muusika järgi tantsida nii et maa must. Isegi haige jalaga mees püüdis igati õigeid samme seada.
Sulgesin rõduukse ja magamistoa poole suundudes mõtlesin muigamisi, et just vanemad inimesed ongi pidudel need kõige üleannetumad.

Abieluga harjumine on raske
Järgmisel päeval kohtusin Bedroga juhuslikult Alexi Sevastaki  tänaval ja otsustasime, et läheme istume äsja avatud lähedal olevasse välikohvikusse. Seal istusid meie ümber laudade taga vanemapoolsed kreeka mehed peamiselt oma joogi­klaaside taga ja muidugi mõnulemas taas suhtlemisvõimalusest koroona ajal oma kodulähedases baaris.
Suureks üllatuseks sain teada Bedro elust rohkem kui uskusin, sest olin teda tema sõprade Niko ja Marinusega võrreldes üsna sõnaahtraks noormeheks pidanud.
Sain teada, et nad elavad Kamposes Bedro isa ja ema suures majas, kus külaline võib lausa ära eksida paljude tubade ja koridoride rägastikus. Bedrol oli seal kurb elada vaid ema ja isaga, kui nende majabaar kinni pandi. Nüüd aga elasid noored ühes suure maja pooles, kus nad talviti pisut külmetasid, aga suvel higistasid. Bedro nentis nukralt, et enam ei saa elu elada nagu mesinädalatel, et abieluga tuleb päevast päeva vaeva näha, et sellega harjuda. Harjutada ennast täieõiguslikuks abielumeheks. Samas on ta kurb, et noorus on seljataha jäänud ja ta on kaotanud oma parimad sõbrad. Ta ütles: „Sestsaadik kui kaotasin nad, elaksin kui poolikut elu.“ Veel jäi kõrvu, et vaatamata Susanna välimuse muutusele, on mees talle truuks jäänud ja vahel on nad ka rahaasjade pärast pahuksis.
Aga samas ta tõdes, et õnn tuli ta õuele väga ootamatult ja ta peab endale aru andma, et miks ta siis vahel nii norus on.

Pilk peatub ega leia enam kohta
Püüdsin teda lohutada. „Te olete oma abielu hakul…“, sain vaid öeldud, kui vakatasin.  Meie laua poole jooksis särasilmne paariaastane poisike ja Bedro haaras ta sülle. Eemal märkasin ka Susannat meie poole tulemas, ühe käega lapsevankrit enda taga juhtides ja teises käes poekotiga laveerides kohviku laudade vahel.
Mu pilk peatus taas pisipõnnil, kes isa süles rabeles ja jäätist nõudis. Bedro jälgis tähelepanelikult mu pilku ja ma lõin ehmudes silmad maha. Mul oli piinlik, sest sain aru Bedro uurivast pilgust, et tundsin rübliku näojoontes ära Marinuse näojooned.
Agion Apostoloni majade aiamüüridel, lilledel ja põõsastel voogas kirgas päike, kui me kõik koos kodu poole kõndisime.
Jätsime hüvasti. Märkasin veel tagasi vaadates, kuidas naabrimees Emilian hoovis kontrollis hobuse kapjasid ja kuidas väike poiss jooksis teda suure rõõmuga tervitama.



Vaadatud 1977 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Saladuste võti

Ilmselt viis kõva tuulehoog aluspüksad ja supsti !

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi