Väliskommentaar: Donald Trumpil on võimsad konkurendid

24.11.2019 21:20
Eimar Rahumaa
Kommentaarid
2
Foto:

Vähem kui aasta pärast, 2. 11. 2020 valitakse Ameerika Ühendriikides uus, järjekorras 46. president. Suurima võimuga inimene maailmas.

Esimesele esmaspäevale järgneval teisipäeval novembrikuus, liigaastal. Nii näeb põhiseadus ette. Muidugi saab öelda , et see pole nii – president valitakse ikka detsembris, novembris üksnes valijamehed, ka Esindajatekoja koosseis ja kolmandik Senatist.
Praktikas on aga valijameeste äravalimisel selge, kes vannutatakse 20. jaanuari keskpäeval 2021 Ülemkohtu esimehe poolt ametisse. On ju nad alati kuulekalt hääletanud, ühel juhul isegi vahepeal surnud kandidaadi poolt. Seepärast on reeglina 3. novembriks asi ära otsustatud, kui just ei lähe häälte ümberlugemiseks.

Lahing algab suvel
Mõlemad parteid seavad kandidaadid üles oma reeglite kohaselt parteide konventidel eeloleval suvel. Vabariikliku parteiga on asi selge, kandidaadiks saab president Trump. Praeguse seisuga on vähe tõenäoline, et Trump ametist tagandatakse , kuigi talle võidakse Esindajatekojas süüdistus esitada nn impeachmendi, tagandamise protsessis, mis kestab juba üle kuu aja (24. septembrist).
Demokraatidel on alamkojas väikene enamus. Hulk tunnistajaid on juba seletusi andnud, naljagi saanud. Nimelt tungis kimp vabariiklastest rahvaasemikke pealtkuulamiskindlasse saali, kus kinniste uste taga küsitles komison tunnistajat. Okupandid keeldusid lahkumast, väites, et säherdune kord jätab Trumpi õigustest ilma ja on seega konstitutsioonivastane. Ometi võtsid küsitlusest osa ka vabariiklastest komisjoni liikmed. Korra taastamiseks kulus 5 tundi. Pärast seda panid demokraadid Esindajatekojas impeachmendi protseduuri hääletusele, mis muudeti avalikuks.

Haruldane vastasseis
Konstitutsioonis on tagandamise protseduur üldsõnaliselt reguleeritud, pealegi on seda kasutatud ajaloos vaid kaks korda, 1868. aastal president A. Jacksoni vastu (protseduur lõppes ta ametisse jätmisega) ja 1998 President B. Clintoni suhtes, kus Senat samuti ei kinnitanud enamusega Esindajatekoja süüdistuste punkte ja ta jäi samuti ametisse edasi. Ajaloos on vaid üks mees vabatahtlikult presidendiametist loobunud, muidugi tagandamise ennetamiseks, mis oli täiesti reaalne oht, ja selleks oli R. Nixon 1974.
Seega võib ka öelda, et USA ajaloos on praegune impeachmendi arutelu riigi 243aastase ajaloo vältel neljas, järelikult väga haruldane. Parteide vastasseis on kompaktne. Pisut aimu saame nädala pärast Kentucky kubernerivalimistel, kus n-ö vabariiklikus osariigis kandideerib valitsusjuhiks ka demokraat, osariigi „suur nimi“ prokurör Andy Beshear. Praeguse kuberneri Matt Bevini vastu, keda toetas hiljaaegu oma külaskäigu ja kõnedega Trump. Põnevaks teeb kubernerivalimised just asjaolu, et 2016 sai Trump seal maakohtades kuni 80% häältest. Tähtsad on ka valimised Louisianas 2016. a, kus võitis presidendivalimistel Trump, ent demokraat John Bel Edwards tahab uuesti valituks saada. Kurdetakse, et pole enam kohalike valimisi: igas bensiinijaamas, poekeses ja juuksuri juures on maal pidevalt lahti FoxNews, kust tuleb vaid föderaaluudiseid, Trump siin ja Trump seal.

Kes saab Trumpi vastaseks valimistel ?
Demokraatidel on suurimad väljavaated Elizabeth Warrenil (70), Bernie Sandersil (78) ja Joe Bidenil (76). Sõltumata sellest, kes juulis kinnitatakse, on poliitiline elu ülielav.
Mida ma silmas pean? Aga seda, et arutatakse mitmesuguseid tulevikukavasid, inimesed võtavad osa Demokraatliku partei kandidaatide kihutuskoosolekutest, kes esinevad oma ettepanekute ja plaanidega meedias ning säutsuvad (muidugi mitte nii sageli kui President Trump, kes on kahe aasta jooskul Twitteris kirjutanud rohkem kui 11 000 korral!) .
Kõige suuremaid muudatusi lubab E. Warren, kelle plaan „Tervishoid kõigile“ on tõepoolest revolutsiooniline. Meieni jõudnud osa, et ta tahab osaliseks finantseerimiseks kehtestada 50 miljonilise varandusega inimestele 2%lise täiendava maksu, on vaid väike osa plaanist. Praegu on USA tervishoid tema arvates ebaefektiivne, kallis ja kallutatud erahuvide suunas. Tõestus? Kanadas maksab magnetröntgen 97 dollarit, USAs 896, Hollandis maksab bypass (südamearterite op) 16 000, Ameerikas 75 000 USD, rääkimata ravimite hinnast. Ligi pooled ameeriklased (156 miljonit) on kindlustatud küll töökohtade kaudu, ent sellest jääb väheks. USA kulutab arenenud riikidest kõige enam, nimelt 17,9% sisemisest koguproduktist tervishoiule (2018), 1963 – 5,2%. Ometi on ameeriklasd paksud, suhteliselt madala elueaga ning pidevalt hirmul oma tervise pärast, eriti operatsioonide ees, mis on hirmkallid. Keskmine perekond kulutab aastas selles valdkonnas 12 378 USD, ent miljond ei saa lubada endale ravimeid või minna arsti juurde, ütleb ta pikas emotsionaalses seletuskirjas.

Warren mängib kõrgete panustega
Warren lubab selle olukorra lõpetada ja vabastada inimeste 11 miljardit, mis nad aastat kulutavad oma rahast tervishoiule. See oleks tema sõnade kohaselt suurim maksureform Ameerika ajaloos. Kui riik võtab n-ö ohjad enda kätte, siis asjatundjad, kelle Warren on kaasanud plaani, prognoosivad, et ravimite hinnad väheneksid 70%, geneetilistel preparaatidel kolmandiku võrra. Plaani finantseerimine on ette nähtud mitmest allikast, mitte aga keskklassi maksude tõstmisest.
Ma muidugi ei usu, et ta plaan läheb läbi: ainuüksi Washingtonis on ravimi- ja kindlustusfirmadel 2500 lobisti ning lisaks teistelgi, kes selle äriga seotud. Miljardärid on alustanud pealetungi ja hoiatavad, et Warreni presidendiks saamisel kukub börs 15-25%.
Muidugi on ülisuured huvid mängus, sestap looritatakse juttudega, et ümberkorraldused oleksid suuremad kui Nõukogude Liidu kokkuvarisemisel. Samas ei maksa alahinnata sotsiaalmeediat ja Warreni oskust rahvahulki mobiliseerida.
Ameerikat ootab ees ülipõnev aeg.

Vaadatud 979 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
lugeja

https://www.politico.com/magazine/story/2017/04/the-happy-go-lucky-jewish-group-that-connects-trump-and-putin-215007

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi