Väliskommentaar: Valimisvõite eeldab tegusid, mis välistaksid sobivuse sellesse ametisse
Esmaspäeval, aasta viimasel päeval ilmutas demokraadist senaator Elizabeth Warren (69) sotsiaalmeedias üle nelja minuti kestva video (www.elizabethwarren.com), mida hakati tormiliselt jagama.
Võitlus maailma mõjukaima ametikoha pärast aastaks 2020 oli alanud. Kas mitte liiga vara?
Aeg on raha, teavad ameeriklased. Antud juhul on see mitmekordselt õige. Esiteks kulub kandidaadi kandidaatidel kümeid miljoneid, sadu koosolekuid ja esinemisi, enne kui parteid oma konverentsil nad ametlikuks presidendi kandidaadiks kinnitavad.
Teiseks aga tuleb just neil, kes „paksude kasside“ ehk suure kapitali poliitiliste aktsioonikomiteede (PAC) dollarite asemel peavad võimalikuks vaid ameeriklaste annetusi vastu võtta (maksimaalne summa 2700 USD isikult) varakult pihta hakata. Warren, arvestades video populistlikku sisu, kavatseb just saada kesklassi ja vaesema rahva kandidaadiks. Neilt inimestelt raha kogumine väikeste summade kaupa võtab aega ja organiseerimist. Ent pole halba ilma heata: kes annab raha, see ka hääletab „õigesti“. Pealegi on esimesel julgel alati eelised: kasvõi tähelepanu ja tuntuse kogumise osas. Muidugi ei tohi ära kuluda ja väsida sel pikal ja kurnaval teel, mida omal ajal Hillary Clintonile süüks pandi .
Ent Elizabethi eeliseks on metoodilisus: ta aitas paljusid tulevasi valijamehi ja oma kolleege vahevalimistel, tal on paigas juba osariikide külastused, esmajoones „kõikuvate“(näiteks Iowa) moosimine. Samas pole ta praegust impulsiivset presidenti välja vihastanud. Viimane mainis Fox News´i intervjuus aastavahetusel, et “Mulle meeldib väga tema vastu kandideerida (I´d love to run against her)”. Ent Trump poleks Trump, kui asi piirdunuks sellega. Senaatori võiduvõimaluste kohta arvas ta, et seda peaks küsima ta psühhiaatrilt.
Võsas luurab palju kandidaate
Suurimaks takistuseks selle lausa isevalijatsejalikule ametikohale pürgimisel on praeguse presidendi kõrval sõltumatu senaator Bernie Sanders (77), juhul kui ta kandideerib. Sai ta ju eelmistel valimistel rohkem noorte hääli kui Hillary ja Donald kokku !
Võsas ( elik Trumpi kõnepruuki kasutadades „Washingtoni soos“) luurab palju teisigi. Naljatatakse ju, et pärast vahevalimisi vaatab enamusele senaatoritest peeglist vastu tulevane president...
Meedias spekuleeritakse endise asepresidendi Joe Bideni (76), Ohio senaatori Sherrod Browni (66), aga ka afroameeriklaste California senaatori Kamala D. Harrisi (54) ja New Jersey Cory Bookeri (49) nimedega. Tähele maksab panna ka „Beto“ O'Rourke (46) nime, kes küll kaotas napilt (3%ga) Texases Senati valimistel, ent kogus hämmastava summa – üle 70 miljoni dollari! – kampaaniaraha, kõneleb hispaania keelt ja on üldse „värske nägu“. Sageli võrreldakse teda väitlusjõult ja kõneosavuselt Obamaga. Miks mitte olla asepresidendi kandidaat? Õpetajate Föderatsiooni juht Randi Weingarten arvas, et „kõikidele meeldib küll värske nägu, ent kogemused on need, mis loevad“. Obama endine kampaaniajuht ennustas, et demokraatide leeris on 2020 kampaania viimase veerandsaja aasta kõige vähem ettearvatum.
Muidugi on liiga vara välistada ka „musta hobuse“ stsenaariumi ehk viimase minuti kandidaati, ent hakkab välja kujunema arvamus, et 2020 kampaania kujuneb dramaatiliseks, paljude kandidaatide ja kirglike väitluste ning poriloopimisega. Trumpi tegevus sel ametikohal on avardanud, jah, lausa andnud uue tähenduse riigipea ja valitsusjuhi mõjule ning tema tähtsusele maa arengus. Seetõttu on 2020 ralli järgmiseks veerandsajaks maailmale oluline.
Valimisvõit eeldab kahtlaseid tegusid
Parafraseeritakse koomiku Groucho Marxi (1890–1977) ütlust, et ta ei taha olla selles klubis, kes tahaks teda näha liikmena ja öeldakse, et presidendikandidaat peab toime panema valimisvõiduks tegusid, mis välistaksid tema ametikohale asumise.
Nagu USA põhiseadus ette näeb, asus uue koosseisuga Kongress 3. jaanuaril ametisse, kus Esindajatekojas on enamus Demokraatlikul parteil. Järelikult võib varsti oodata Muelleri juurdluse tulemusi, kust selgub, millised olid Trumpi meeskonna seosed venelastega enne presidendivalimisi. Välja on kujunenud Trumpi doktriini piirjooned: vastu astuda Hiina mõju kasvule maailmas ja leevendada, Trumpi sõnade kohaselt „hirmsa sõjardi“ Bush noorema vigu Iraagis, Afganistanis ja mujal maalmas. Kavandada ümber – äriloogika kohaselt – suhted teiste riikide ja piirkondadega.
Selle aasta jooksul saame teada, mida pakuvad nii sise- kui välispoliitikas välja uued kandidaadid, millised on nende kepphobused, ideoloogia ja maailmanägemine. Õigus on Obama põllumajandusministril, Iowa endisel kuberneril Tom Vilsackil, kes ütles „kiitmist väärivale lisandusele“ ehk E. Warrenile, et sa pead end pühendama 1000 protsenti. „Sa pead mõistma, et see, mida kavatsed teha, on sinu elus kõige keerulisem ettevõtmine.“
Aeg näitab, kas vaesest paljulapselisest perest pärit endisel Harvardi Ülikooli õigusteaduse (tarbijakaitse) professoril see õnnestub.