Väljapressija Nelli ajakirjanikule: sinu saladused ohustavad sind!

16.06.2019 16:25
Helen Mandel
Kommentaarid
3
Foto:

Kaasaegset väljapressijat iseloomustavad ülikehv keelekasutus ning soov ­saada oma raha bitcoinides.

Paanikas sõbra telefonikõne annab teada, et tema arvuti- ja netiparoolid on lahti häkitud. Ja nüüd nõutakse raha ning sõbra virtuaalne elu on ohus.
Peale kuulamise ei oskagi nagu millegagi toetada. Ja ehk võiks aidata ka soovitus väljapressimiskiri veebipolitseinikule saata. Kindlasti mitte maksta – sest kes kord maksma hakkab, pääseb konksu küljest suurte raskustega.
Väike uudishimu oli, et mida sõbral nii väga karta on, aga tookord jäi küsimata.

Sa oled pervert!
Mõni nädal hiljem patsatas väljapressimiskiri ka siinkirjutaja postkasti. Kiri, mille toimetus ka täies mahus avaldab, sisaldas teadet, et märtsi keskel võeti postkast üle ja kõik külastatud saidid on seega väljapressija silme ees.
Siinkirjutaja tarbib huviga meediat. Et siis väljapressija sai teada, et loetakse nii Delfit, Postimeest kui ka ERRi?
Aga väljapressija räägib hoopis täiskasvanute saitidest. Ja annab teada, et tema nüüd teab – kirja saaja fantaasia piirid on nihutatud tavapärasest kaugele.
Ning ainus võimalus oma piinlikke saladusi sõprade, sugulaste ja kolleegide eest varjata, on osta 400 euro eest bitcoine ning kanda need väljapressija anonüümsele seinale.

Politsei saab hulganisti pöördumisi
Kiirpilk internetti toob välja veebikonstaabel Maarja Punaku kommentaari, kes ütleb, et sellise kirjaga pöördutakse abi otsima kümmekond korda igas päevas.
Punaki hinnangul võib need kirjad realistlikuks teha kasutatav tehniline keel, millega kirjeldatakse, kuidas kontodele ja arvutile ligi pääseti.
"Kuna pornograafiliste lehekülgede külastamine on ühtlasi jätkuvalt tabuteema, siis kirja saanud inimesed tõesti kardavad, et kui info külastatud lehtede kohta jagatakse tuttavatele, rikub see nende mainet," ütles Punak.
Kirjad on välismaised. Mõneti on nende puhul ära kasutatud kõiki neid paroolide lekkimisega seotud teemasid, kus on lingid lehtedele, milles on kümneid, kui mitte sadutuhandeid e-postiaadresse, millele kelmid enda petukirjasid siis suunata saavad, selgitas Punak. "Meiliaadresside nimekirjade müük on internetis ikkagi omaette äri."
Petukirjade levikut politseiniku sõnul ennetada ei saa, kuid kindlasti tasub kasutada postkastidesse sisselogimisel kaheastmelist tuvastamist, vahetada parooli iga 2,5 kuu järel ja suunata petukirjasid rämpskirja postkasti.

Vaadatud 1333 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...

Arusaadav et need häkkerid nii vaesed on-keegi ei maksa ju neile,ega võta neid tõsiseltki! Kerjamine kah ,näiteks, palju väärikam tegevus;eluviis!

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi