Venemaa juhid on sajandeid oma alluvaid jooma sundinud

20.05.2018 22:15
Gert Liivamäe
Kommentaarid
0
Foto:

Sotsiaalne surve joomiseks on alati olemas olnud, kuid Venemaal on lausjoomise pealesundimine osa äritegevusest, diplomaatiast ja poliitikast, kirjutab Mark Forsyth raamatus „Purjutamise lühiajalugu", mis on ülevaade inimkonna suhetest alkoholiga läbi ajaloo.

Juba Ivan Julm, kes valitses 1547 kuni 1584, sundis ülikuid nõrkemiseni jooma ja tõi pidusöömingutele sageli kirjutajaid, kes märkisid üles, mida keegi purjuspäi ütles. Need ülestähendused loeti ütlejatele järgmisel hommikul ette ning määrati kohased karistused. Tal oli ka komme saata järele alkoholi nende majja, kes olid äsja joobnuna tema peolt lahkunud. Joogi viisid kohale sõdurid, kes pidid kohapeal valvet pidama ja veenduma, et kõik sealsamas ära tarvitataks.
Peeter I, kes valitses 1682-1725, jõi ise väga palju ja sundis ka alluvaid jooma. Ühe versiooni järgi võis Peeter Suur hommikusöögi kõrvale juua umbes pool liitrit viina ja pudeli šerrit, seejärel veel kaheksa pudelit, siis aga minna välja päeva veetma. Peetril oli nende jaoks, kes joomata jätmiselt tabati, eriline karistus: Suur Kotkas. See oli hiiglaslik peeker, mis mahutas poolteist liitrit veini. Neid, kes karskusega vahele jäid, sunniti seda ühekorraga tühjaks jooma.
Nõukogude aja isevalitseja Jossif Stalin võttis neist õppust ja korraldas Kremlis sageli pidusööke, kus kõik peale tema pidid ohjeldamatult jooma. Nikita Hruštšov on meenutanud: „Peaaegu igal õhtul helises telefon: „Tule siia, me sööme õhtust.” Need olid kohutavad õhtusöögid. Me saime koju alles koidu ajal ja ometi tuli meil järgmisel päeval tööle minna.”
Inimeste jaoks, kes Stalini laua taga tukkuma jäid, lõppes asi halvasti. Stalin võis naerda kuni pisarateni, kui Beria matkis peo ajal Stalini enda poolt hukata lastud Zinovjevi surmaeelseid karjeid.
Autor kirjutab: „Diktaator tavatses oma piibu Hruštšovi paljale pealaele tühjaks koputada, enne kui käskis tal kasakatantsu tantsida. Kaitse rahvakomissar lükati õhtu edenedes alati tiiki. Stalin ise kuigi palju ei joonud. Vähemalt jõi ta palju vähem kui tema külalised, ja käis ringi kuulujutt, et viin, mida ta kurku kallas, oli tegelikult vesi. See oli trikk, mida ka Beria katsetas, kuid jäi vahele. Lõpuks muutus tema suhtumine filosoofiliseks ja ta ütles: „Meil on tarvis purju jääda, mida varem, seda parem. Mida kiiremini me joome, seda kiiremini saab pidu läbi. Olgu mis tahes, kainena ta meil ära minna ei lase.”
Kogu asja mõte seisnes poliitbüroo alandamises, meeste üksteise vastu üles ässitamises ning nende keelepaelte vallandamises. Stalini vastu oli nagunii väga raske vandenõu sepitseda, ja veel kordades keerulisem, kui sul tuli end tema ees igal õhtul ümberkukkumiseni täis juua.”

Vaadatud 1366 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jäta kommentaar
Korda turvakoodi