Verine ajalugu: uus raha tuli nelja laibaga

02.06.2019 12:30
Feliks Saarevet
Kommentaarid
0
Foto:

Päev, mil Eestis uued rublad kasutusele võeti, oli miilitsatele ja prokuratuuritöötajatele väga töömahukas.

1960. aasta lõpul tuli meile uus abiprokurör, kes oli rida aastaid olnud tsiviiljurist ega omanud üldse uurimiskogemust. Muidugi pandi ta valvegraafikusse ja 1. jaanuari päeval tuli miilitsast teade, et Narva maanteel on toimunud ränk avarii, kus surma on saanud kolm inimest, nende seas kolhoosi esimees, tema naine ja naise vend.
Läksin uue töötajaga kaasa. Leningradi maantee ja Lagedi tee otsa kohal oli millegipärast palju rahvast, kuid see oli Tallinna linn ning polnud Harju prokuratuuri asi uurida, kas seal oli liiklusõnnetus või mingi peksmine.
Sõitsime õnnelikult kuni Kiiu lähistele, kus tsaariaegse ehituse nurk tuli peaaegu maanteeni. Seal oli kraavis side autobaasi furgooniga „Molotov.“ Juht oli 19aastane poiss, kelle isa töötas samas asutuses autojuhina. Veel oli auto juures teine sama vana noormees. Mõlemad kained. Kolmas noormees oli furgooni surnud. Ta oli seal istunud, kui auto libeduse tõttu juhitavuse kaotas ja saanud 200 liitrise bensiinivaadiga pähe. Muidugi pidime koostama vaatlusprotokolli, pildistama sündmuskohta ning võtma elavatelt seletused. Noormees sai tingimisi karistada. Tema süü oli põhiliselt reisija furgoonis sõita lubamine.
Kümmekond aastat hiljem nägin seda noort autojuhti mingi pakiga prokuratuuri sisenemas. Hakkasime rääkima ja selgus, et ta töötab autojuhina Tallinna Linna Prokuratuuris ja tõi keskaparaadile posti. Rääkis ka, et polnud avarii ajal roolis. Oli rooli andnud lubadeta sõbrale harjutamiseks, kuna tee oli sirge ja tundus ohutu. Pärast võttis süü omaks, kuna rooli andmine lubadeta isikule oleks ta süüd veelgi suurendanud ja ka sõbrale karistuse toonud.

Pohlamoos ja padrunikestad
Edasi sõitsime Valgejõe poole. Tee oli tõesti libe ja kiirustada ei saanud. Avarii oli juhtunud kohas, kus Vana-Narva maantee oli tulnud uue sirge Leningradi maantee peale.
Tallinna poolt tulles oli teel kõigepealt „Molotovi“ tüüpi veoauto, mille kastis oli kolme tonnine tööpink. Juht oli kabiini ja raadio vahelt välja keevitatud ja haiglasse viidud. 4-5 meetrit Narva poole seisis „Pobeda“ tüüpi takso, mille esiots oli täiesti terve, isegi esiklaas oli pragudeta. Kahe kokkupõrganud auto selline suur vahe tundus esmapilgul väga imelik. Takso tagant läks lumel 16meetriline veripunane ca 30cm laiune riba, mis lõppes lömmis ämbriga ja osutus pohlamoosiks.
Tavaliselt püüavad kõik esemed kokkupõrkel liikumissuunas lennata. Sel juhul oli toimunud vastupidi. Auto ümbrus oli täis tühje padrunikesti. Kohal oli juba erariides KGB major, kes otsis relva, sest kui on padrunikestad, siis peab olema ka kolhoosiesimehe relv. Kadunud oli ka esimehe naise käekell.
Laibad olid kolmekesi tagaistmel ega olnud kuhugi lennanud, naine oli keskel. Esiistmel olnud naisterahvas oli meie saabumise ajaks juba Tallinna suunas lahkunud. Temal polnud mingeid vigastusi. Nagu hiljem selgus, oli ta prokuratuuri valves olev naismilitsionäär.

Inimliku ahnuse faktor
Taksojuht oli suurte kogemustega ja Kohtla-Järvelt. Sel päeval toimus taksomeetrite uuele rahale ümberseadmine ja kedagi liinile ei lastud. Antud juht oli end aga välja kaubelnud väitega, et tal on klientidega juba eelnev kokkulepe. Ta tahtis taksovaba olukorda kasutada äritsemiseks. Oli juba korra Kohtla-Järvelt Tallinna ja tagasi sõitnud ja nüüd uue koormaga teel. Muidugi arendas ta kiirust nii palju kui auto võttis, s.o kuni 140km tunnis. Kuna ta oli kogenud ja ettevaatlik, siis sõitis ta hästi tee parempoolses servas, eriti kui oli vastutulijaid, aga neid oli sageli.
Tee oli asfalteeritud, aga asfaldi ääres oleva teepeenra kõrgus muutus kogu aeg. Kui juht nägi, et auto kaldub liialt paremale, hakkas ta rooli vasakule keerama. Seal, kus teepeenar oli oluliselt madalam, keeramine esialgu ei mõjunud. Keeras juht aga veelgi rohkem vasakule ning samal ajal muutus teepeenar kõrgemaks, mistõttu sööstis auto järsult vasakule. Just sel momendil tuli vastu esimene kolme tonnise pingiga „Molotov.“ Kuigi juht keeras järsult paremale, lõi Pobeda veoauto kasti tagumise prussi otsa puruks ja takso paiskus tagumise vasaku küljega järgmisele „Molotovile“ vastu esiotsa.
Otsimisele vaatamata relva ei leitud. Hiljem selgus, et esimehel ei olnudki relva kaasas. Tühjad padrunikestad aga olid kaasa võetud, kuna nende abil pidavat vaipa kootama. Kui „Molotovi“ hakati teise auto järel ära vedama, tuli selle alt välja ka kauaotsitud käekell. Käekelladel on üldse imelik komme ebanormaalsesse suunda lennata. Kunagi koristasin Riisiperest purjus mootorratturi laipa. Ta oli soolomootorattaga vasakul teepoolel vastutulevale ZIL tüüpi veokile vastu stanget kihutanud. Pealuu oli murdunud väikesteks kildudeks. Veokistange oli nagu hobuse look, kuid muid vigastusi polnud. Mootorratturi vasakus varrukas olid käekella rihma tükid. Kell ise oli selja taga maika ja päevasärgi vahel. Kuidas ta sai tagurpidi lennata, oli arusaamatu.
Kolm laipa tootnud taksojuht oli eeskujuliku käitumisega ja sai tagasihoidliku karistuse – kuus aastat vabadusekaotust.



Vaadatud 2070 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jäta kommentaar
Korda turvakoodi