Tumedal klienditeenindajal on Tallinnas raske: "Käed eemale valge mehe toidust!"

Namiibiast Eestisse kolinud Lazarus (25) leidis Tallinnas töö kerge vaevaga. Klienditeenindajana on ta aga kogenud ­jõhkralt rassistlikku alandamist.

Igasuguseid tellitud toidu koju toomise kullereid on linnapildis nagu seeni pärast vihma, kes toovad toitu autoga, kes rattaga ja kes üldse jala.
Harvad pole ka olukorrad, kus toiduvedajaks osutub mõnest muust rahvusest või rassist ini­mene, kes üritab Eestimaal kanda kinnitada, kuna see konkreetne amet väga head keeleoskust ju ei nõua ning on täisjõus mehele või naisele igati jõukohane amet. Lisaks on selles ametil hea ka keelt praktiseerida. Sarnaselt sattus selle ameti peale ka Namiibiast pärit Lazarus, kes on tulnud Euroopasse õnne otsima. Kuidas ta Eestisse sattus, selle jätab ta enda teada, kuid rõhutab, et “work, work” (töö, töö - toim).

Neeger tõi süüa
Igatahes oli ta oma järjekordses vahetuses reede õhtul ja umbes kella 22.00 ajal sai ta Keskturu juurde tellimuse.
„Võtsin seda kui tavalist tellimust, tõsi küll, reede õhtuti oli küll rohkem purjus kliente, aga midagi sellist ei olnud ta varem küll kogenud oma kuue Tallinnas töötatud kuu jooksul,” nendib Lazarus. „Ukse avas tätoveeritud musklites meesterahvas, tekkis vaikus, vaatasime üksteisele otsa ja seejärel pahvatas mees naerma ja hõikas toas olijatele umbes midagi sellist, et tulge vaatama, neeger tõi meile süüa. Niipalju sain ma ikka eesti keelest aru, et midagi sellist öeldi. Selja taha ilmus kolm blondi naisterahvast ja veel üks kiilakas dressides mees. Kõik mõõtsid mind pilguga ja irvitasid mu üle, väga alandav oli. Mind ei ole kunagi selliselt alandatud,” nendib 25 aastane namiibialane.

Käed eemale valge mehe toidust
„Kuna mu eesti keele rääkimise oskus ei ole veel kõige parem, eriti sellises pingelises olukorras, teatasin neile inglise keeles, et teie toit on kohal, millele järgnes rida mõnitusi, iga teine sõna oli neeger. Alustades elamisloast ja lõpetades sellega, et mingi neeger ei katsu seda karpi, kus sees on valge mehe toit. See jutt käis juba inglise keeles ja seda oskan,” kinnitab Lazarus.
„Igatahes nõuti, et saadetaks uus kuller ja valget nahavärvi ning muidugi uus toit, kuna see on juba rikutud, sest neeger on seda katsunud. Korduvalt küsiti ka elamise ja tööluba jag miks ma eesti keeles ei räägi. Püüdsin igati viisakaks jääda ja mitte samaga vastata, kuid mehed muutusid järjest närvilisemaks, ka naaber tuli ukse peale vaatama, et mis trepikojas toimub. Saanud selgust, tõmbas ta ukse pauguga kinni, ilmselt ei olnud see tema asi, kuidas minuga käituti – järjekordne rassist,” ohkab Lazarus.

Keeleinspektsiooni lubati ka kaevata
„Lisaks ähvardati minuga arved klaarida õues maja ees ning pärast seda keeleinspektsioonile teada anda, et firmas, kus ma tööl olen, töötab umbkeelne klienditeenindaja. Panin tellitud toidu maha ja lahkusin, nägin, kuidas üks neist hakkas riidesse panema, et mulle ilmselt õue järgneda. Pikalt ma mõtlema ei jäänud, võtsin oma ratta ja väntasin nagu jaksasin, sest mu elu oli ohus. Aknast karjuti veel mulle järele „Run, nigger, run, nigger“ (jookse, neeger, jookse – toim.). Olen juhtunust siiani šokeeritud ja kerge hirmutunne on nüüd igakord sees, kui uksekella annan, sest kunagi ei tea, kes ukse peal vastas seisab ja mida mulle öeldakse,” on töökas toidukuller murelik.