18aastane tüdruk: "Kui alkoholi ei tarvita, vaadatakse imelikult..."

05.01.2020 18:25
Marta Mänd
Kommentaarid
0
Foto:

Kui rääkida 12. klassi õpilaste alkoholi, tubakatoodete ja narkootiliste ainete tarvitamise harjumustest, on üldistusi teha väga raske.

Minu endagi tutvusringkonnas on nii iganädalasi pidutsejaid ja tarvitajaid kui ka abituriente, kes pole elus kordagi alkoholi maitsnud ega suitsu proovinud.
Kontrasti väljendamiseks rääkisin kahe abituriendi, Viktori ja Lisetega (nimed muudetud), kellel on alkoholi, tubakatoodete ning narkootikumidega väga erinevad suhted.
Lisete: “Purju joomise ning narkootikumide tarvitamise mõtet ma ei mõista.”
Esimene kokkupuude alkoholiga oli Lisetel tema 18. sünnipäeval, mille tähistamiseks ta jõi šampanjat. Täisealiseks saamine ei tähendanud aga, et neiu sagedaseks alkoholitarvitajaks hakkas: alkoholi joob ta harva ning kui joob, siis koos sõbrannadega ja kindlasti mitte purju. Alkoholi joomine teeb Lisetel tuju heaks, ning ta on julgem rääkima ka inimestega, kellega ta muidu igapäevaselt ei suhtle. Samuti mainib Lisete, et mõned alkohoolsed joogid maitsevad hästi ning talle meeldib uute maitsete proovimine näiteks veinide ja kokteilide puhul.
Alkoholi tarvitamise negatiivsete külgedena toob Lisete välja sõltuvuse, osade jookide ebameeldiva maitse, kalli hinna ning gruppi kuulumise tunde vajaduse. Viimane käib Lisete sõnul paljude noorte kohta: alkoholi tarvitatakse selleks, et gruppi kuuluda ja kui noor alkoholi ei tarvita, võidakse teda vaadata imelikult. Lisaks ütleb ta, et paljud noored joovad alkoholi eesmärgiga purju jääda. Purju joomise mõtet Lisete ise ei mõista.

Tänapäeva definitsioon lahe olemisest on alkohol, narkootikumid ja suitsetamine
Tubakatooteid ja narkootikume Lisete ise ei tarvita ja ei kavatse seda kunagi teha, kuid saime temaga siiski rääkida nende ainete negatiivsetest mõjudest ja tarbimise põhjustest. Lisete arvab, et tubakatooted tekitavad raskema sõltuvuse kui alkohol, kuid tegelikult ta seda ei tea.
Teda häirib väga suitsu lõhn: vahel ei taha ta suitsetajaga rääkida ainult sellepärast, et viimane haiseb. Suitsetaja võib-olla ise ei tunne seda lõhna, kuid see võib kõrvalolijatele olla väga segav faktor. Lõhn võib raskeks teha suitsetajaga samas ruumis viibimise ja Lisete sõnul on ka koolis klassiruumis tunda, kui keegi õpilastest on vahetunnis suitsetanud. Positiivseid külgi ta suitsetamises leida ei oska, kuid arvab, et ka suitsetamise puhul mängib olulist rolli gruppikuuluvustunde tekitamine.
Narkootikume Lisete proovinud ei ole sellel lihtsal ja loogilisel põhjusel, et nende tarvitamine on Eestis ebaseaduslik. Samuti kardab ta seda, mida ta teeb ja kuidas käitub uimasti mõju all. See on ka põhjus, miks ta ei taha ennast purju juua. Positiivseid mõjusid tüdruk jälle välja tuua ei oska, kuid ta arvab, et kui inimesed neid aineid tarvitavad, ju siis neil mingid positiivsed mõjud on.
Negatiivset öelda on tal aga palju, alustades ebausaldusväärsete narkodiilerite ja puhastamata süstaldega ning lõpetades sõltuvuse ja üledoosiga. Lisete ei saa enda sõnul aru, miks inimesed üldse narkootikume tarvitavad, kuid arvab, et kuna need ained on ebaseaduslikud, tekib inimestel neid tarvitades süsteemile vastuhakkaja tunne, mis tõstab ka nende reputatsiooni tutvusringkonnas. Neiu arvates ongi tänapäeva definitsioon “lahe olemisest” alkoholi, narkootikumide ja tubakatoodete tarvitamine.
Kui võrrelda alkoholi, tubakatoodete ja narkootikumide ohtlikkust, arvab Lisete kindlalt, et narkootikumid on inimesele kõige ohtlikumad ained, sest ta arvab, et nendest jäädakse kõige kergemini sõltuvusse. Alkoholi tarvitamisest võib samuti sõltuvusse jääda, kuid kuna selle tarvitamine on seaduslik, ei pruugi inimesed tunda vajadust proovida, kui kaugele on n-ö võimalik minna, mis sageli narkootikumide tarvitamise puhul kahjuks juhtub. Siin saab jälle rääkida ka süsteemile vastu hakkamisest.

Kanepi legaliseerimine on kahe otsaga asi
Lõpetuseks küsisin Lisetelt, kas tema arvates peaks Eestis kanepi tarvitamise legaliseerima. Kindlat seisukohta tüdruk võtta ei oska, sest arvab, et kanepi legaliseerimine on kahe otsaga asi. Kui kanepi tarvitamine oleks Eestis seaduslik, kasutataks seda ilmselt mõõdukamalt, kuid sel juhul läheb kõigi kanepi tarvitamise tagajärjel toimunud õnnetuste ja tekkinud terviseprobleemide eest süü riigile, mitte ei saa süüdistada inimest aine ebaseaduslikus kasutamises.
Lisete ei kujuta ette, et kanepit poeletilt osta saaks, kuid samas usub ta, et kanepi legaliseerimisega väheneks ebausaldusväärse kauba müük ja tarvitamine oleks kõigile ohutum. Lõpliku lahenduse leidmiseks peaks Lisete arvates pidama nõu spetsialistidega, et teha kindlaks kanepi mõjud ja võimalikud ohud.
Viktor: “Inimesed kardavad seda, millest nad aru ei saa.”
Erinevalt Lisetest jõi Viktor esimest korda alkoholi ja jäi ka purju oma põhikooli lõpupeol. Koos kahe sõbraga lasid nad endale Lätist 24 purki Gin Long Drinki tuua ning jõid need kõik ühe õhtuga ära. Viktori sõnul oli joomisprotsess tore, aga tagajärjed mitte, sest ta oksendas nii peol kui ka pärast pidu kodus.
Praegu joob ta iganädalaselt umbes neli pudelit õlut, sest see maitseb hästi ja aitab tal magama jääda. Väljas baarides ta väga tihti ei käi, sest seal on alkohol kallis, kuid sõpradega baarides käimine on tema jaoks siiski lõbus sotsiaalne tegevus, mida ta vahetevahel harrastab. Sellised sotsiaalsed situatsioonid pole Viktori jaoks alati siiski meeldivad, sest aeg-ajalt sunnivad sõbrad teda kanget alkoholi jooma, mida ta vabatahtlikult ei teeks, kuid eakaaslaste survel ei jää tal muud valikut üle.
Kuigi sõpradega alkoholi tarvitamine on Viktori jaoks meeleolukas tegevus, on alkoholil talle ka negatiivseid mõjusid. Üleliigsest alkoholi tarvitamisest hakkab noormehel halb ja ta peab oksendama. Järgmisel päeval on ta uimane ja tunneb ennast ebamugavalt. Lisaks enesetundele ei mõju üleliigne alkoholi tarvitamine ka Viktori rahakotile hästi. Alkoholi kõrge hind elavdab siiski tema sõnul majandust ning alkoholi tarbimine teeb inimesed õnnelikuks ning nende õhtud lõbusaks, nii et üdini halb alkoholi joomine pole. Alkoholi liigtarvitamisega seotud probleemid ühiskonnas on Viktor arvates joobes juhtimine, oma tegude eest mitte vastutamine, halvasti käitumine ja arvukad alkoholi põhjustatud surmad.



Vaadatud 1214 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Jäta kommentaar
Korda turvakoodi