Arvamus: Kas Brüssel tahab Kirde-Eesti Putinile anda?

Juuni alguses üllatas peavoolumeedia teatega, et Kirde-Eesti elektrijaamad pannakse kinni ja kasutama hakkame vene elektrit, mis saabub meile Leedu või Soome kaudu. Muidugi muutub elekter siis tarbijale kallimaks, aga eks ta siis ole importkaup ja kvaliteedilt parem.

5. juuni „Eesti Päevaleht“ avaldas ka toimuva põhjuse – CO₂ saastekvoodi tonn on paari viimase aasta jooksul kallinenud 5 eurolt 27le ja sellise hinnaga elektri tootmine on ebamajanduslik ja tuleb lõpetada. Sama ajaleht ennustab, et vallandamisele kuulub ca 6000 töötajat, kellele mingi asendustöö leidmine on ebareaalne.
Mida see 6000 tegema hakkab, on Narva ametiühingutegelased juba teatanud – tuleme tänavale. Muidugi ei aita tänavale tulek olukorda parandada. Paljud koondatavad on kodakondsuseta ja Venemaa kodanikud. Kui Eesti valitsus neid ei aita ja ilmselt pole neid võimalik aidata, siis ilmselt pöörduvad nad suure naabri poole.

Kuidas suhtuda julgeolekuriski?
Ilmselt ei jäta Venemaa oma kodanikke hätta ja sõidab vajaliku koguse tankidega üle Narva silla ja kuulutab välja referendumi Venemaaga liitumiseks. Kuna Narvas ja Sillamäel on vene elanikkonna protsent ca 96%, Kohtla-Järvel, Jõhvis, Kiviõlis ca 85%, siis ei ole referendumi tulemuses kahtlust. Kui Kirde-Eesti läheb Vene Föderatsiooni, siis hakkavad elektrijaamad kohe tööle, sest Venemaa ei pea saastekvoodi eest midagi maksma.
Kuidas me siis sellisesse olukorda oleme jõudnud? On ju meil Brüsselis suur meeskond, kes oleks saastekvoodi hinnatõusule pidanud eos vastu võitlema. Kõigepealt muidugi suurte kogemustega endine EKP Tartu Rajoonikomitee organisatsioonilise osakonna juhataja asepresident Andrus Ansip.
Veel mõned kuud tagasi arutati peavoolumeedias, et Vene-Eesti vahelised elektriliinid tuleb lahti ühendada, sest see pidi olema julgeolekurisk. Aga kas praegu pole julgeolekuriski?

Seos piirilepinguga
Võimalik, et tekkinud olukorral on seos ka aastaid veninud piirilepingu ratifitseerimisega. Kui Putin 2005. aastal tühistas piirilepingu, siis oleks Eesti valitsus pidanud vastama sellele samaga ja mitte minema 2014 uut, Eestile veelgi kahjulikumat lepingut sõlmima.
Selle lepingu esimesel ratifitseerimisel sai see riigikogus 63 poolthäält. Kui see leping riigikogus ratifitseeritakse, siis on Eesti tunnistanud, et Konstantin Päts okupeeris 20 aastat iidset Venemaad. Selle eest tuleb maksta kompensatsiooni. Meil ei ole aga muud anda kui Kirde-Eesti, kus on 85% vene elanikkonda, kes on nüüd sattunud suurde hädasse. Nüüd siis on saastekvootide abil võimalik kaks probleemi koos lahendada ja pealegi nii, et tegemist on elanikkonna humaanse abistamisega. Ja NATO ei pea Putini tankiekskursioonile reageerima, sest elanikkond kiidab selle 85%-liselt heaks.
Kas tankiekskursioon ulatub Kunda-Mustvee joonele nagu 1920. aastal Tartus rahulepingu sõlmimisel Joffe nõudis, või veidi ida poole, otsustab juba Putin Brüsseli heakskiidul.