Balkanimaa süda kutsub külla – Serbia

Serbia on üks neist riikidest, mis peale endise Jugoslaavia lagunemist kiiresti piirid teiste riikide suhtes üles ehitas.

Pika ajaloolise taustaga riik on olnud mitmete valitsejate võimu all, alates Rooma Impeeriumist kuni Ottomani (Türgi) Impeeriumini. Peale liitriikidest kokku liitmist Jugoslaaviaks 1918. aastal on Serbia elanikud võidelnud iseseisvuse nimel. Pea kogu 20.sajandi veetis riik Jugoslaavia riigi koosseisus ning 1991. aastal kui ühisriik lagunes, tekkisid konfliktid juba teiste riikidega. Sõdadest ning mõjuvõimust haaratud riigipeadega vastasseisus seisnud riik vabanes viimaks võõraste ohjadest 2006. aastal ning välja kuulutati Serbia Vabariik. 

Kauni loodusega riik on vallutanud turistide südameid juba 10 aastat. Tagasi külla toob rahva külalislahkus, kaunid looduslikud vaated ning meeletu kultuuriline mitmekülgsus. 

Serbial on rikas ja mitmekesine kultuur, mis peegeldub selle ajaloos, geograafias ja traditsioonides. Riiki on mõjutanud erinevad tsivilisatsioonid, sealhulgas Bütsantsi impeerium, Ottomani impeerium, Austria-Ungari impeerium ja Nõukogude Liit, ja nad kõik on jätnud oma jälje Serbia kultuuri.

Üks Serbia kultuuri silmapaistvamaid aspekte on selle õigeusu kristlik pärand. Religioon mängib Serbia ühiskonnas olulist rolli ning riik on koduks paljudele kaunitele kirikutele ja kloostritele, sealhulgas kuulus Studenica klooster ja Sveti Sava tempel.

Serbia köök on samuti oluline osa maa kultuurist. Restoranides ja baarides pakutakse maitsvaid roogasid, mis peegeldavad selle Balkani, Vahemere ja Kesk-Euroopa mõjusid. Mõned populaarsed Serbia toidud on cevapi (grillitud liha), kajmak (kreemjas piimatoode), sarma (täidisega kapsarullid) ja ajvar (röstitud paprika ja baklažaani hoidis).

Serbiasse reisimine on aga küllaltki kulukas, sest otselende Tallinnast Belgradi kahjuks ei leidu. LOT Polish pakub lihtsat siiski transfeer lennuvõimalust ümberistumisega Varssavis Poolas. Keskmiselt jäävad lennupiletite hinnad suunal Tallinn-Belgrad 100 euro ringi ning võimalusel tuleks valida lendamiseks nädala sees olev periood ehk mõni tööpäev. 

Mida tuleks kindlasti teada, enne Serbiasse reisimist?

1. Kuna Serbia ei kuulu Schengeni alasse ega Euroopa Liitu, tuleks varuda ümberistumiseks rohkem aega kui 1 tund. Schengenist mitte-Schengeni alasse liikumine transfeer lennujaamas on ajakulukas ning taas tuleb läbida turvakontroll (Varssavi lennujaam). 
2. Peale lennu broneerimist ning majutuskoha leidmist, tuleks oma reis registreerida Eesti Välisministeeriumi lehel. 
3. Majutusasutuse broneerides tuleks võimalusel valida hotell. Kõik riiki sisenevad turistid tuleb registreerida nimeliselt kohalikus politseijaoskonnas. Hotell teeb selle toimingu teie eest ise. Juhul kui valitakse Airbnb ööbimine, tuleb teavitada korrapidajaid oma saabumisest ise kohalikus politseijaoskonnas.
4. Liiklemiseks sobib Belgradis enim rendiauto või GetTransfer äpp. Suuremates linnades ei tasu usaldada kõiki taksofirmasid, kuid soovituslik oleks kasutada PRO Taxi ettevõtet. Mõned taksofirmad toimivad ka sarnaselt Uberile, kuid selleks tarbeks tuleb taksojuhile saata sõnum oma asukohast ja soovitud suund. 
5. Reisikindlustuson oluline. Kasuta reisikindlustus kalkulaatorit oma tervise ja pagasi kindlustamiseks. Vahepeatustega lendude üheks ohuks on see, et teie pagas ei pruugi teiega koos kohale jõuda. Selle vältimiseks reisige käsipagasiga või kindlustage oma reisipagas.
6. Vahetage oma raha lennujaamas – Serbias on kasutusel dinaar, kuid Tallinna lennujaama valuutapunktid kahjuks teile dinaare ei väljasta. Kõige õigem koht valuutavahetuseks on Belgradi lennujaam, kus toimingut saab teha valuutaautomaadis. Vahetuspunktides võetakse vahetatult summalt teenustasu ning selle protsent on päris suur. 300 euro vahetusel dinaarideks kaotad umbes 60 eurot. 

Õpi selgeks mõned väljendid ning viisakusžestid. Serbialane tänab sind tihti ning ütleb Hvala. Siiski suurt muret riigis tundma ei pea, sest enamik inimesi oskab inglise ja vene keelt väga hästi.