Eesti poliitiku surmaeelne pihtimus: “Seksisin Alla Pugatšovaga!”
Just äsja ilmavalgust näinud mälestusteraamat “Sõgelite saaga. ENSV kirjanduspolitruki poja Urmas Sõgeli memuaarid” lajatab aususega ja kütab kirgi.
Käsikirjaga tutvunud kirjandusteadlaste sõnul on raamat ülimalt põnev sissevaade ENSV nomenklatuurivõsukeste ja 70ndatel karjääri alustanud parteilaste ellu ja mõttemaailma. Kaasteelistele autor armu ei anna, veel vähem endale. Seda kõike teeb ta siiski vägagi muhedal ja elujaataval toonil.
Koputajast ämm tegi elu põrguks
Ajaloolase ja poliitiku Urmas Sõgeli elutee lõpes 2019. aasta detsembris, mõni aeg pärast seda, kui mees käsikirja valmis saanud oli. Raamatu kirjutamisest oli talle viimastel eluaastatel saanud ainukene päikesekiir. Insuldi üle elanud Sõgel oli vasakust poolest halvatud ning praktiliselt liikumisvõimetu. Mehe mõistus oli aga erakordselt vahe. Olgu selle tõestuseks kasvõi raamatu nimeregistris olevad 422 isikut – peamiselt nii tolleaegsed kui ka tänased avaliku elu tegelased. Kõigil neil on oma roll Sõgelite saagas nagu ka püromaanist ja kindlustuspetturist vanaisal Jaan Sõglal ning KGB eriväeosas töötanud ämmal Kamillal, kes oma koputamistega Urmase karjäärile paraja põntsu pani.
Isa Endel “keelas, poos ja lasi”
Urmase isa, juunikommunist ja hävituspataljonlane Endel Sõgel, töötas Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi direktorina tervelt 30 aastat. Just tema oli see hall kardinal, Nõukogude Eesti kirjanduse ristiisa, kes aastatel 1968-1988 otsustas, milline raamat näeb ilmavalgust ja milline mitte. Niisiis, kirjanduspolitruki nime oli veendunud kommar auga välja teeninud. Muide, on märkimisväärne, et Eesti Kultuurkapital ei pidanud vajalikuks Sõgelite saaga ilmumist toetada kuigi kultuurilooline väärtus on sellel avameelsel teosel märkimisväärne. Muuhulgas on raamatus ära toodud ka Endli ja tema naise Erika-Linda kirjavahetus.
Urmas: Ema Erika-Linda oli paras frukt
Urmase sõnul oli ema Erika-Linda äärmiselt ambitsioonikas ja tulihingeline padupunane. Kui ta Endlile käpa peale pani, olid püksid kodus tema jalas. Oma esimese lapse sai Erika punaskulptor Ferdi Sannamehega (Reaali poisi autor - toim.). Erika Linda kurdab armastuskirjas Endlile oma kurba saatust: “Näis, et võib ja tasub elada, kuni äkki raksatas sellesse vaikellu äike – Ferdi Johani poeg Sannamehele omistati ENSV teenelise kunstitegelase kõrge aunimetus. Elu oleks võinud muutuda aina ilusamaks. Aga ei! Koos aineliste võimaluste paranemisega vabanesid Sannamehes tema ürgsed, madalad instinktid – Ferdi hakkas jooma ja hoorama. Ferdi oli võimeline ligi kolm nädalat jutti pummeldama ja sellele lisaks oli teadmata tema asukoht. Mul tuli hakata nägema ja kogema palju inetust. Aga kui palju suudab kannatada ja andestada armastav naine. Näis, et lõpmatuseni.”
Soome-Ugri Kongress ehk KGB erioperatsioon FU 70
Nagu memuaaridest selgub, võib “vana Sõgla” tippsaavutuseks pidada 1970. aastal peetud Soome Ugri Kongressi (FU 70) korraldamist. Tegemist oli KGB suuroperatsiooniga, mille eesmärgiks oli ENSV laialdasem tunnustamine terves maailmas. Olgu etteruttavalt öeldud, et Endli suurimaks töövõiduks oligi 1944. aastal ameerikasse emigreerunud keeleteadlase Ilse Lehiste osavõtt kongressist. Kirjandushuviline Urmas, kes oli FU ajal keskkoolipoiss, sai tutvuda KGB vahendusel isa töölauale jõudnud VEKSA toimikutega, mis puudutasid potentsiaalseid väliseesti kongressidelegaate. Toimikute kohta kirjutab ta nii: “Kõige “sümpaatsema” mulje jätsid Lennart Meri raportid, mis olid kirjutatud väga ilusa käekirjaga. Edastatud oli üksikasjaline info isikute kohta, aadress, telefonid, ja kõik muu vajalik ning lühike iseloomustus, kuidas inimene on meelestatud Eesti NSV kui liiduvabariigi suhtes”.
VEKSA - pealt kullakarvaline, seest siiruviiruline
On teada, et VEKSA ehk Väliseestlastega Kultuurisidemete Arenamise Ühingu eesmärgiks oli tegelikkuses lõhestada eesti pagulust, sealt agente värvata ning sidekanaleid välismaaga oma kontrolli all hoida. Ideoloogilise võitluse liinis allus VEKSA EKP Keskkomitee propaganda- ja agitatsiooniosakonnale. Ühingu kontor asus Tallinnas Olevimäel. VEKSA asutajate juhtgruppi kuulusid Nigol Andresen, Leida Loone, helilooja ja dirigent Gustav Ernesaks ja ajakirjanikud Elmar Mustmets ning Raik Aarma. FU 70 ajal oli VEKSA esimeheks Endel Jaanimägi. Muide, reeglite järgi pidi esimehe kahest asetäitjast üks olema alati KGB ohvitser.
Saladokument ehk Lennart Meri KGB taust kütab kirgi
Urmas Sõgeli ja Lennart Meri teed ristusid uuesti 1992. aasta presidendivalimistel. Raamatus on välja toodud dokument, mida Rüütli toetajad plaanisid kasutada Lennart Meri vastu.
Paraku läks püha üritus vett vedama. Urmase sõnul tegid Isamaa poisid osava kübaratriki ning liikvele läksid jutud perkond Meri sidemetest Lääne-Saksa luure ja Iisraeli Mossadiga.
KGB taust ei huvitanud enam kedagi ning dokumenti käiku ei lastud. See jäi Urmase sahtlisse oma aega ootama. Millisest dokumendist siis täpsemalt jutt käib? Tegemist on tänapäeva mõistes CV-ga, kus Lennart on oma käega ära märkinud enda seose Nõukogude piirivalvega kui tõlk. Piirivalve kuulus aga KGB alluvusse.
Raamat pakub pinget lõpuni välja
Urmase elutee oli vägagi tormiline. Oli nalja, napsi, naisi ja kolm purunenud abielu. Üheks pöörasemaks seigaks raamatus võiks aga pidada tormilist ööd Alla Pugatšovaga. Viimane tõmbas Urmase pikema jututa voodisse, ilus pikk poiss ju. Kohaks Jerevan, aastaks 1981.