Eesti tänavune juuni – ilmaennustajate ­kollektiivne ämber

04.07.2021 22:25
Piusa Juss Foto: A. Pärtel
Kommentaarid
4
Foto:

Tänavust juunikuud ennustati tavapä­rasest külmemaks, aga välja tuli kõigi aegade kõige soojem jaanikuu.

Veel kuskil 20. mai paiku tundus juuni ennustus lootusetu, kui lugeda soomlaste või ameeriklast Accuweatheri pikaajalisi ennustusi. Seejärel läks esimese dekaadi ennustus paremaks, aga edaspidi pakuti jahedust vähemalt jaanipäevani. Eesti Ilmateenistus oli võib-olla isegi kõige vähem negatiivne, aga loomulikult ei olnud pakkumine, et juunikuu tuleb keskmisele lähedane, samamoodi õige.

Ilmataadi kaks üllatust
Ühesõnaga, ilm pakkus meile ühe väiksema ja seejärel palju suurema üllatuse. Väiksem üllatus oli see, et juuni esimesel poolel püsis keskmisest mitu kraadi soojem ilm vaatamata sellele, et lõunatuuli Eestis üldse polnudki. Marko Kaasik on ilmaennustaja, kes lähtub oma prognoosides kõrgema ja madalama õhurõhuga alade paiknemisest. Kui kõrgerõhkkond on meist läänes või põhjas, aga madalrõhkkond idas, peaks ilm olema jahe. Kaasikul on enamasti õigus – tema pakutud õhurõhuväljad klapivad tegelikkusega üsna hästi kokku. Paraku on küsimus selles, et pelgalt meie lähipiirkonna õhurõhu jaotumise alusel ilma ennustada ei saa.
Eks läksin ka ise alt, kui uskusin, et juuni algul tekkinud rõhkkondade seis on ebasoodne ning kuu alguse päikesepaisteline ja soe ilm kaua ei kesta. Kõik ennustused näitasid, et Ida-Euroopas moodustub külm tsoon ja Lääne-Euroopas on samal ajal palav.
Kuid lisaks kõrgrõhkkonna asendile sõltub meie ilm ka kõrgrõhkkonna kujust. Kui läänepoolne kõrgrõhkkond meil mai lõpus valitsema hakkas, oli selle idaserv põhja-lõuna suunaliselt välja venitatud. Selline asend toob Põhja-Jäämerelt mööda külmakoridori arktilist õhku. Paar päeva selline seis valitseski, et oli kuiv, aga jahe. Seejärel võttis juba kõrgrõhkkond meid rohkem oma tiiva alla ja koridor nihkus Venemaa kohale. Esialgu oli kõik õige – Lääne-Euroopas valitseski kuumus, aga Moskva lähistel 15 kraadi.
Seejärel võttis kõrgrõhkkond „amööbi kuju“ ja tekkis nõrk kõrgrõhuväli, mille piires enam väljastpoolt õhku juurde ei tulnud. Idapoolse külma mõju kadus täielikult meie silmapiirilt. Ja siis tuligi teine, palju suurem üllatus. Paariks päevaks jahenes, aga see-eest tekkis lääne pool tsüklon, mis nihutas kõrgrõhkkonna Venemaale. See asend oli juba soodne sooja tekkeks. Juuni alguse ilmakaart oli täielikult teisenenud. Ning ei tulnud ainult sooja, vaid lausa täielik kuumus!
Ameeriklaste Accuweather oli pakkunud, et Eestis on kõige jahedam aeg nädal enne jaanipäeva. Soomlaste arvestuse kohaselt pidi kõige külmem nädal olema 14.-20. juuni. Pakkusin ise ka, et kuu keskel algab kehvavõitu vihmane periood. Aga just siis suur kuumus algas! Võib arvata, et nii sooja perioodi nagu tänavu 19.-23. juuni ei ole meil 21. sajandil olnudki. Võrdväärseid perioode on viimase kümmekonna aasta jooksul ikka olnud, aga seekord ulatusid temperatuurid viie päeva jooksul lausa 32-34 kraadini, varasemalt oli olnud peamiselt 30-32 kraadi. Eesti juuni soojarekord, mis oli püsinud üle saja aasta, purustati Narvas mõõdetud 34,6 kraadiga.
„Kõige jahedam aeg“ osutus tegelikult kuumaperioodiks. Kui see ei ole ilmaennustajate kollektiivne ämber, siis mis veel võiks olla?

Eelmise aasta soe juuni jääb võrdluses selgelt alla
Loomulikult kurnas loodust ka kuumusega kaasnenud kuivus. Õnneks saime sellele kuu viimasel nädalal pisut leevendust, ehkki 23. juuni äikesevihm tegi päris palju pahandust, sest kuumuse lahkumine toimus tormituulte saatel. Isegi katuseid kisti maha, ehkki Kesk-Euroopas oli mõnel pool katastroof palju suurem. Õnneks sai surem vihm jaanilaupäeva õhtuks läbi, muidu olnuks meil paradoksaalne olukord – kogu aeg kuiv, aga jaanilõkke süütamise ajal kallab.
Kokku jäi vihma hulk tänavu juunis pisukeseks, aga võib-olla suutis selle veidi kompenseerida vihmasem ja jahedam mai. Kuigi öeldakse, et mitme põllukultuuri (näiteks teravilja) arenguks oleks kõige rohkem vaja jahedavõitu ja niisket juunit.
Eelmisel aastal oli eriti Kagu-Eestis väga soejuuni, aga näiteks Tartuski oli tänavu päevane keskmine ligi kaks kraadi kõrgem kui mullu, Tallinnas, kus eelmisel aastal ei olnud juuni esimene pool kuigi meeldiv (sooje päevi leidus, aga need olid tuulised), oli tänavu kolm kraadi soojem kui mullu. Juuni päevane keskmine oli tänavu Tallinna 24,4 ja Tartus 25,1 (see vahe on pigem Tallinna kasuks, sest normi järgi peaks olema Tartus ca 1-1,5 kraadi soojem) ning selliseid keskmisi ületavad vaid eelmise kümnendi väga soojad juulikuud (2010, 2014, 2018).

Soodne ilmakaart juuliks
Praegune ilmakaart ja kõik pikad ennustused on vastupidised kuu aja tagusele. Nüüd enam keegi ei näe, kust võiks jahedat õhku tulla. Ega tegelikult meil juuni viimastel päevadelgi ilmakaart kuigi soodne olnud – peamiselt lääne ja põhja vahelised tuuled, sajune front üsna lähedal Eesti piiri ääres - ,aga ilm püsis ikka mõõdukalt soojana.
Ennustatakse, et järgmine nädal (5.-11, juuli) tuleb uuesti soojem, aga kuumusest jääme seekord ilma või oleks õigem öelda, et pääseme. Võib-olla enam-vähem kindel, et 32-34-kraadist perioodi sel suvel enam ei kordu. Kuid ilm läheb juuli esimesel poolel uuesti kuivemaks, sajune front idas hakkab hajuma ja Euroopa temperatuurid ühtlustuma, mis on pigem iseloomulik juulile, sest juunis on tavaliselt ikka nii, et kui Vana Mandri ühes kandis on kuum, siis kuskil peab olema ka külm.
Tänavune juuni oli ka selle poolest üllatav, et puudusid jahedad päevad – Tallinnas oli kolm ja Tartus kaks päeva alla 20 kraadi. Usun, et midagi sarnast näeme ka juulis, ehkki heinakuul ei ole suur üllatus, kui Eesti vaatlusjaamades alla 20-kraadiseid päevi napib. Samas on meil alates 2015. aastast alati olnud juulis ka mõni külmaperiood, isegi väga kuumal 2018. aastal oli kuu algus (1.-6. juuli) üpris jahe. Ütleksin, et umbes 30-40% on tõenäosus, et 20. juuli paiku võib 4-5-päevane jahe ja vihmane aeg siiski tulla.
Kas juuli päevane keskmine ulatub Tallinnas 24,4 ja Tartus 25,1 kraadini, on iseküsimus. Pakuksin, et umbes kraadi võrra jääb väiksemaks. Aga et Tallinnas on juuli tavapärane päevane keskmine kuskil 21-22 kraadi ja Tartus 22-23 vahel, oleksid juuni keskmisest pisut väiksemad arvud ikkagi soodsad. Seda enam, et lausvihma ja madalrõhkkondade valitsemisperioodi tulekut ei usu ma üldse. Vähemalt mitte kauem kui kaks päeva järjest.



Vaadatud 951 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
Viimzi Ziim

Sellise palavaga võib maha maetud rahahunnik mädanema minna.

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi