Eestlane Tauno Waidla jäi ­lõksu USA koroonapõrgusse

05.07.2020 23:30
Anne-Mari Alver
Kommentaarid
1
Foto:

USA vanimas vanglas San Quentinis möllab koroonapuhang, mis on halvanud vangla töö, tekitanud kriisi riigi tervishoiupoliitikas ning toonud meeleavaldajad vangla müüride taha kinnipeetavatele vabadust nõudma.

Ajaleht San Francisco Chronicle annab hirmutava ülevaate vanglaseinte vahel hõõguvast haiguspuhangust ning sellega kaasnenud kriitilisest olukorrast nii kinnipeetavate kui ka vangla töötajate jaoks.
Kogu eriolukorra aja püsis San Quentin viirusevabana. Probleemid algasid veidi enne jaanipäeva, kui sinna paigutati Chino vanglast ümber 121 meest. Kohaliku ajakirjanduse andmetel pidid ümberasustatud olema terved ning eesmärgiks oli nende kaitsmine Chinos leviva koroonaepideemia eest. Paraku aga tegi keegi kuskil valearvestuse ning Chinost San Quentinisse asustatute hulgas oli nii terveid kui ka haigeid...
San Quentini vangla juhtkond on infot kinni pidanud, kuid San Francisco Chronicle ajakirjanikega võtsid ühendust sealsete kinnipeetavate lähedased, kes kirjeldasid toimunut küllalt üksikasjalikult – alates bussitäite kaupa saabuvatest uutest kinnipeetavatest, jätkates üha närvilisemaks ja paanilisemaks muutuvate koroona­testimistega algul „uute” asupaigas, seejärel aga üha laienevas areaalis ka teistes vangla piirkondades.
„Teste tehakse kogu aeg ja iga päev lisandub uusi positiivseid juhtumeid – covid, covid, covid...” jutustas üks ameeriklasest kinnipeetav oma abikaasale, kes mehe sõnad ajakirjandusse edastas.

Tegelikkus veelgi ­drastilisem
Jaanipäevaks oli nakatunuid 159, nädal hiljem räägib San Franciscko ajakirjandus poolest tuhandest nakatunust. Selle nädala teisipäeva hommikuks on see number 1100 – enam kui veerand kinnipeetavatest on nakatunud.
Siinkirjutajaga õnnestus vanglatelefoni vahendusel saada ühendus ka San Quentini vanglas oleval eestlasel Tauno Waidlal, kes kinnitas, et olukord on tegelikult veelgi kriitilisem kui kohalik ajakirjandus räägib.
Idablokis, kus on Tauno Waidla kamber, pole Chinost toodud mehi, kuid haigestunute hulk suureneb ka seal iga päevaga ning üks kinnipeetavatest, 71aastane Richard Eugene Stitely, on ka surnud. „Koroonahaigete uksele kinnitatakse punane lipik,” räägib Tauno Waidla. „Iga kord, kui ma lähen duši alla, siis näen, et lipikuid on juurde tulnud. Samas on koridoris käimine aina ohtlikum, sest kui haiged seisavad oma ukseluugi juures ja räägivad, võib viirus õhu teel levida ka neile, kes mööda koridori käivad. Minek ja tulek on nagu läbi viirusepilvede käimine.”
Tauno Waidla on märganud, et ka valvureid jääb üha vähemaks ning koridorides askeldab aina enam tundmatut tööjõudu, nn asendustöötajaid, kes ei oska viiruse eest kaitsta ei ennast ega kinnipeetavaid.
„Viimati pakuti mulle toitu lahtiselt kandikult, ilma kaaneta. Keeldusin, aga mu naaber, kes juba on koroonahaige, võttis selle vastu,” jutustab Waidla. Täpsemalt öeldes on haiged mehed temast kahel pool ning nende pidev köhimine saadab ka terve mehe ööpäevi.

Õue ei pääse ja hingata pole midagi
Kui Tauno Waidla peaaegu kaks aastat tagasi Nelli Teatajale intervjuu andis, täitis suure osa tema ärkveloldud ajast õues viibimine ja trenni tegemine.
„Ühel pool maja on kuus aeda, kõik umbes nii suured kui tenniseväljak. Teisel pool maja on üks aed, veelgi väiksem. Meil on 7 aia gruppi. Igal päeval oleme erinevas aias. Mina olen aia grupis #2. Täna olin aias B. Homme lähen aeda C. Aed F mulle ei meeldi, sest seal on alati palju linnusitta. Aeda E lähevad ainult aia grupi #7 mehed. Need on vanad, vigased, aga nende hulgas on ka mõned nooremad, kes mujale ei saa minna.
Aias saab jalutada ja trenni teha. Pesta saab ka. Peseme ennast õues nii nagu Bombay vaesed – topsiga vett pähe. Meil muidugi jookseb seal vesi kraanist ja üle kraanikausi. Vanasti olid dušid õues ka, aga need keerati eelmise veepuuduse ajal kinni,” rääkis Waidla toonases intervjuus ning kirjeldas ka oma trenniharjumusi: „Burpee trenni teen peamiselt. See on võhmatrenn. Lõuga tõstan ka. Rööbaspuudel teen kätekõverdusi. Aga burpees on mu lemmiktrenn. Lõuga tõstan kas 50 korda korraga ja kõik, nii tavaliselt peale burpee trenni. Homme tõstan lõuga 15 x 15, siis teen 500 kükki. Täna tegin 300 burpeet korraga, kiiresti. Burpees on parim treening minu arvates. Tugev trenn hoiab mõistuse korras ja pärast on hea olla. Kui õue ei saa, teen sees.”
Nüüd on olukord drastiliselt muutunud ja trenni teha saab ainult sees – viirusepuhangu tõttu ei lasta kinnipeetavaid enam majast välja.
„Minu arvates on see vale,” hindab Waidla. „Värskes õhus viibimine oleks ohutum.” Ta kinnitab, et tegeleb treeningutega edasi, kuid mõnevõrra väiksemas mahus.
Üheks väga suureks mureks on ka vanglasisene ventilatsioon, mis toob õhu koridorist kambritesse ning suunab kambri tagaseinas oleva kraanikausi alla.
„Proovisin oma kambris ventilatsiooni kinni panna, aga siis polnud küllalt õhku,” räägib Tauno Waidla.

Duširuumis haiged ja terved koos
Tauno Waidla sõnul käivad haiged ja terved koos duširuumis. Loomulikult püüavad terved saada esimesena pesema, kuid alati see ei õnnestu.
„Desinfitseerimisvahendeid duširuumides sageli ei ole, kuid kui valvurile või asendajale öelda, siis ta toob,” märgib Waidla ning lisab, et kummaline on vaadata, kuidas keegi, kes on tulnud punase lipikuga kambrist, läheb pesema ning ei pea vajalikuks duširuumi ei enne ega pärast pesemist desinfitseerida.
„Kõik, kes lähevad pesema pärast esimest meest, peaksid desoainega üle käima nii kraanid kui ka nupu, samuti duširuumis oleva tooli,” ütleb Waidla. Ta mainib ka, et vangla duširuum on sama suur nagu tema kamber, seega pesemiseks on ruumi küllalt ning desoainet tuleb kasutada omajagu.

Tervisekaitsjad on ülimalt mures
Tauno Waidlaga sama juttu räägivad ka Ameerika tervisekaitseametnikud ja arstid – San Quentin on loetud päevadega muutunud äärmiselt ohtlikuks kohaks.
UC Berkeley ja UCSF terviseekspertide meeskond hoiatas vangla meditsiiniametnikke kaks nädalat tagasi, et neil tuleb San Quentini osariigi vangla elanikud rangelt eraldada, et vältida seal potentsiaalselt katastroofilist haiguspuhangut.
Kuid vanglaametnikud ei võtnud hoiatust arvesse ja sellest ajast alates on kinnipeetavate koroonaviirusesse nakatumiste arv tõusnud katastroofiliselt. Terviseeksperdid on esitanud nõude, et selle vangla kinnipeetavate hulka tuleks vähendada poole võrra. Kui seda ei tehta, võivad järgmisena kriisi sattuda ka piirkonna haiglad, kus ei olda valmis nii suure hulga nakatunute raviks.
Sellele nõudele kirjutas alla kuus arsti ja nakkushaiguste eksperti, kes on seotud Berkeley rahvatervise kooliga ja terviseprogrammiga, mille eesmärk on korrektsiooni­kultuuri muutmine.
Allakirjutanud arstide sõnul on keeruline, kui mitte võimatu luua vanglas sotsiaalset distantsi, eriti San Quentini taolises vananenud rajatises, kus on äärmiselt halb ventilatsioon, erakordselt tihedalt asuvad ruumid ning tööd raskendab ülerahvastatus ja ebapiisavad sanitaartingimused.
Ajakirjandusse liikus arstide koostatud märgukiri vanglate advokaadibüroo kaudu, kes kaebab riigile vangla arsti­abi kvaliteedi üle.

Protestijad vanglamüüri taga
San Quentinis valitsevad ohtlikud tingimused ning nende mõju kohalikule ühiskonnale on muretsema pannud ja protestima ajendanud nii kinni­peetavate lähedasi kui ka lihtsalt aktiivseid kodanikke, kes loosungitega vanglavärava taha on ilmunud.
20. juunil näiteks liikus San Quentini ette kahesajast haagis­suvilast koosnev kolonn meeleavaldajaid, kes nõudis vangidele asjakohast tervisekaitset või lausa ennetähtaegset vabastamist.
Viimasest võiks abi olla ka Tauno Waidlal, kelle advokaadid üritavad tõestada, et talle määratud karistus on ebaõiglaselt pikk, arvestades asjaolu, et kuriteo kohta, milles teda süüdistati, on teine mees kirjutanud 1999. aasta juulis puhtsüdamliku ülestunnistuse, et tegi seda üksinda. Lisaks kinnipeetava advokaatidele on Tauno Waidla karistuse liigset pikkust maininud ka tema juhtumiga tegelenud uurija.



Vaadatud 1703 korda

Ole esimene, kes kommenteerib...
ussssss

näo järgi on see tüüp ehe hull las jääbki usasse seal on köik kliinikumid seadmed hoolekanded olemas oma rahade eest muidugi.

Jäta kommentaar
Korda turvakoodi